Üldine sõnavara
|
1) ehitise püstitamine; |
ehitis |
aluspinnasega kohtkindlalt ühendatud ja inimtegevuse tulemusena ehitatud terviklik asi. Ehitised jagunevad hooneteks ja rajatisteks |
ehitise laiendamine |
olemasolevale ehitisele juurde- (külge-), peale- või allaehitamine |
ehitise rekonstrueerimine |
ehitise piirdekonstruktsioonide muutmine ning kande- ja jäigastavate konstruktsioonide muutmine ja asendamine. |
ehitus |
a) ehitustegevus, ehitamine; |
ehitusmaterjal |
ehitamiseks tarvitatav loodus- või tehismaterjal |
ehitusteenus |
ehitustöid abistav ja teenindav teevus ning selle tulemus, nt ehitusmehhanismide üürile andmine (koos teenindava personaliga) |
ehitustehnoloogia |
ehitustööde meetodite, menetluste ja võtete kogum |
ehitustoode |
ehitises kasutamiseks valmistatud toode, nt ehituskonstruktsioon ehk ehitustarind, ehituselement, ehitusdetail |
ehitustööd |
mis tahes tööd, mis on seotud ehituskrundi ettevalmistamise, ehitamise, tehnilise sisustamise, ehitiste või nende osade remondi, renoveerimise või lammutamisega |
hea ehitustava |
ehitise püstitamine, muutmine ja korrashoid nii, et need oleksid lahenduselt ja teostuselt heal tasemel, tagaksid kasutajate heaolu ning sobiksid keskkonda |
hoone |
väliskeskkonnast katuse ja teiste välispiiretega eraldatud siseruumiga ehitis |
projekteerimine |
1) ehitise või selle osa arhitektuurne ja ehituslik kavandamine; |
rajatis |
mis tahes ehitis, mis ei ole hoone. Funktsionaalselt koos toimivatest rajatistest koosnevat ehituslikku kompleksi võib käsitleda käesoleva seaduse tähenduses ühe rajatisena. Rajatis on muu hulgas ka mere või siseveekogu põhja süvendamise teel rajatud laevakanal, seikluspark, mänguväljak |