Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liidu sügisene üldkoosolek 2021

Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liit
29.10.2021
      
28. oktoobril toimus Eesti Ehitusmterjalide Tootjate Liidu 2021. a sügisene üldkoosolek. Liikmed kogunesid Tallinna Maarjamäe lossipargis asuvasse Filmimuuseumisse. Koosolekulistele kõneles Heido Vitsur Eesti ja maailma majanduse teemal. Süsiniku jalajäljest ehituses andis ülevaate olelusringi asjatundja Anni Oviir ning uut süsiniku jalajälge käsitlevat raamatut "Madalsüsinikehituse suunas" tutvustas Ehituskeskuse juht Kea Siidirätsep.

Üldkoosolek kiitis heaks EETL tegevuskava 2022. aastaks. Standadite, nõuete, juhendite ja õigusaktide kõrval tuleb järjest enam tähelepanu pöörata ehitusmaterjalide süsiniku jalajälje mõju arvutamisele ja asjakohaste nõuete kehtestamisele Eestis.

 Foto: Filmimuuseum

Vaata fotosid fotogaleriist.
 

Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liit (asutatud 1993. a) on ehitusmaterjalide tootmise ja müügiga tegelevate ettevõtjate ühendus, kuhu kuulub 65 liiget. Liidu liikmete ehitusmaterjalide realiseeerimise netokäive oli 2020. a üle 530 miljoni euro.

Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liit valis uue juhatuse

Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liit
10.06.2021

Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liidu üldkoosolek valis liidu uue juhatuse. Juhatuse esimeheks valisid juhatuse liikmed Meelis Einsteini, ASi Kunda Nordic Tsement juhatuse liikme. Meelis Einstein on juhtinud ehitusmaterjalide tootjate liitu ka aastatel 2011-2021

Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liit valis oma 10. juunil toimunud korralisel aastakoosolekul uue kaheteistkümneliikmelise juhatuse, kuhu kuuluvad:
Meelis Einstein (AS Kunda Nordic Tsement),
Martin Ojala (AS Malmerk Fassaadid, Avatäite tooterühma juht),
Rasmus Kurm (AS Framm, Betooni tooterühma juht),
Mart Arro (AS Saint-Gobain Eesti, Ehitustoote tooterühma juht),
Veljo Haube ( OÜ Väo Paas, Sideaine ja täitematerjali tooterühma juht),
Kristjan Keert (AS Ruukki Products, Terase tooterühma juht),
Kaimur Kivi (AS Jeld-Wen Eesti),
Vallot Mangus (OÜ TMB Element),
Egon Mats (AS Lasita Aken),
Margus Puusepp (AS Wienerberger),
Rene Raamat (AS Rudus),
Ivar Sikk (AS Bauroc).

Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liidu uus revident on:
Anti Orav (AS Pipelife Eesti).

Pandeemia on toonud eredalt välja Eesti oma tööstuse vajalikkuse. "Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liit peab tähtsaks kodumaisel toormel põhineva ekspordivõimelise tööstuse arendamist," rõhutab ehitusmaterjalide tootjate liidu juhiks valitud Meelis Einstein. "Nii on võimalik suurendada lisandväärtust, kaasata majandusse üha rohkem teenuste sektorit ning panustada riigi arengusse läbi riigile kogutavate maksude."

Koostöös Riigikogu ja valitsusasutustega püüdleme areneva ja võrdsete konkurentsitingimustega majanduskeskkonna poole, olgu selleks riigi maksude ja tasude määrade küsimused, tehnilised ja keskkonnanõuded või järelevalve ehitustoodete turustamise ja kasutamise üle.

Tehnilise valdkonnana kasutab ehitusmaterjalitööstus hulgaliselt juhendeid, standardeid ja tehnilis nõudeid. Kuna ehitustoodete harmoneeritud standardid on kohustuslikud, moodustades nii osa õigussüsteemist, panustame palju töösse standarditega - organiseerides ja osaledes nende tõlkimises ja tutvustamises.

 

Fotol vasakult esireas: EETLi juhatuse liikmed Martin Ojala ja Kaimur Kivi, juhatuse esimees Meelis Einstein, juhatuse liikmed Egon Mats ja Margus Puusepp, revident Anti Orav, juhatuse liige Mart Arro.
Vasakult tagareas: EETLi nõunik Toomas Vainola, juhatuse liikmed Kristjan Keert ja Veljo Haube, tegevdirektor Enno Rebane, juhatuse liikmed Vallot Mangus, Rene Raamat, Ivar Sikk ja Rasmus Kurm.
Foto: Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liit
 
Vt fotosid siit.

Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liit (asutatud 1993. a) on ehitusmaterjalide tootmise ja müügiga tegelevate ettevõtjate ühendus, kuhu kuulub 64 liiget. Liidu liikmete ehitusmaterjalide realiseerimise netokäive oli 2020. a üle 530 miljoni euro.

Eesti eksport Soome ja Skandinaaviasse on ohus

Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liit
19.10.2020


Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liit (EETL) saatis kirja Eesti Vabariigi peaminister Jüri Ratasele ja majandus- ja kommunikatsiooniminister Taavi Aasale, teavitamaks valitsust Tallinki hüppelise kaubavedude hinnatõusuga seoses Eesti Soome- ja Skandinaaviasuunalisele ekspordile tekitatud olukorrast

Tallink on ülilühikese etteteatamisajaga tõstnud hüppeliselt kaubavedude tasumäärasid (Eesti Logistika ja Ekspedeerimise Assotsiatsiooni andmetel kuni 50%) Soome ja Rootsi suunal.

"Nii suure turuosaga laevandusettevõtte teenuse tasumäärade hüppeline tõus annab tugeva hoobi ehitusmaterjalitööstuse, aga laiemalt kogu Eesti tööstuse ekspordile,” sõnas Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liidu juhatuse esimees Meelis Einstein. „Kui täna tähendab see ekspordi muutumist ettevõtete jaoks kahjumlikuks, siis pikemas perspektiivis viib see ekspordimahtude marginaliseerumiseni,” lisas Einstein.

Eesti ehitusmaterjalitootjatel ja paljudel teistel edukatel eksportijatel on Soomes, Rootsis ja Norras sõlmitud pikaajalised lepingud, mida pole võimalik muuta. Põhja-Euroopa riikidesse eksporditakse Eestist puittooteid, betoonelemente, metallkonstruktsioone, aknaid, uksi, klaasitooteid, müürikive, ehituskeemia tooteid jne. Toodete kogused on väga suured, näiteks eksporditakse Soome ja Skandinaavia suunal Eestis toodetavatest betoonseinaelementidest umbes 50%. Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liidu liikmete eksport 2019. aastal oli üle 220 miljoni euro.

"Meie jaoks on kummaline, et Tallink ettevõttena, kes on saanud Eesti riigilt nii toetusi kui soodsatel tingimustel laenu, tegutseb nüüd Eesti riigi majandusarengule vastu,” ütles Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liidu tegevdirektor Enno Rebane. „Eeldame, et suurettevõtte riigipoolse toetamise tingimused peaksid olema pigem vastupidised. Meie arvamuse kohaselt peaks riigi toetus laevandusettevõtetele toetama laiemalt Eesti majanduse miinusest väljatulemist, sealhulgas taristu korrapärast toimimist ning ekspordile toe andmist,” täiendas Rebane.

Suvekuudest alates on üldehitusmaterjalide tootmine juba hakanud olulisese mahus vähenema, juulis-augustis on näiteks ehitusplokkide ja betoonelementide tootmine vähenenud eelmise aastaga võrreldes üle 30%.

Meelis Einstein:
"Peame arvestama, et ilma ekspordita võib see paljude ettevõtete jaoks tähendada tootmismahtude järsku vähendamist, hulga töökohtade kadumist, mis omakorda toob kaasa majanduse jahenemise tervikuna."

Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liit palub leida Vabariigi Valitsusel vahendid ehitusmaterjalitööstusele transpordi hinnatõusu leevendamiseks või kompenseerimiseks.

Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liit (asutatud 1993. a) on ehitusmaterjalide tootmise ja müügiga tegelevate ettevõtjate ühendus, kuhu kuulub 64 liiget. Liidu liikmete ehitusmaterjalide realiseerimise netokäive oli 2019. a üle 590 miljoni euro.

2021. aasta riigieelarves kavandatud investeeringud ei ole majanduse taaskäivitamiseks piisavad

Eesti Ehitusettevõtjate Liit
Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liit
12.10.2020

Pöördumine: 2021. aasta riigieelarves kavandatud investeeringud ei ole majanduse taaskäivitamiseks piisavad

Alates COVID-19 pandeemia levikust ning eriolukorra välja kuulutamisest käesoleva aasta märtsis on ehituse erialaliidud korduvalt pöördunud võimukandjate poole palvega hoida ehitussektorit töös, suurendada ehitussektorisse suunatavaid riiklikke investeeringuid ning tagada ehitussektori säilimiseks vajalikud tugimeetmed.

Juba kevadel prognoosisid ehitusettevõtjad 2020. aasta sügiseks tuntavat ehitusmahtude langust ja drastilist ehitusmahtude langust aastal 2021, mille põhjustajaks on käesoleval ja järgmisel aastal (võibolla ka kaugemas perspektiivis) ehitusturgu ees ootav vähemalt 50%-ne eratellimuste vähenemine.
Täna uusi erasektori tellimusi ehitussektoris sisuliselt ei ole ning lõpetatakse vaid pooleliolevaid objekte. Seetõttu jääb 2020. aastal ca 1 mlrd euro ulatuses erainvesteeringuid tellimata. Sarnane eratellimuste madalseis kestab suure tõenäosusega veel ka aastatel 2021/2022. Oleme varasemalt korduvalt väljendanud, et ehitussektori jätkusuutlikkus on võimalik tagada vaid kontra­tsüklilise lähenemisega, st juhul, kui riik suudaks majanduskriisi tingimustes erasektoris ära jäävast mahust asendada vähemalt poole ehk ca 0,4-0,5 mlrd eurot aastas täiendavate riiklike investeeringutena ja seda peamiselt just investeeringutena hoonete ehitusse.

Kohtumistel nii peaministri, rahandusministri kui ka teiste ministritega, samuti Riigikogu komisjonide ja fraktsioonidega, oleme varem tajunud mõistmist ja toetust, et ehitussektori riiklikke investeeringuid on hädavajalik suurendada. Kahjuks peame pettumusega tõdema, et 2021. aasta riigieelarvesse kavandatud investeeringud varasemalt väljendatud mõistmist mingil viisil ei peegelda.

Riigi eelarvestrateegia 2021-2024 (RES) kohaselt planeeritakse aastaks 2021 investeeringuid kokku 1,04 mlrd eurot, kuid ehitussektori jätkusuutlikkuse tagamiseks vajalik riiklike investeeringute maht 2021. aastal peab olema ca 1,4-1,5 miljardit eurot ja vähemalt samas suurusjärgus ka järgnevatel aastatel. Seejuures, RES-is ette nähtud investeeringukulude arvelt kaetakse ka investeeringud masinatesse ja seadmetesse, kaitseotstarbelisse erivarustusse jm, mis veelgi vähendab hoonete ja rajatiste ehitamiseks ette nähtud rahalisi vahendeid.
Suurem osa 2021. eelarvesse kavandatud ehitusinvesteeringutest on omakorda sellised, mis olid ette nähtud juba varasemates riigi eelarvestrateegiates (mh Rail Baltic arendus kui üks lähiaastate suurimaid investeeringuid) ja/või mis suurendavad 2021. aastal investeeringute mahtu üksnes seetõttu, et prognoositud investeeringute maht ei ole 2020. aastal realiseerunud ja lükkub 2021. aastasse. Seega ei ole riik sisuliselt kavandanud täiendavaid investee­ringuid, mis kompenseeriksid erasektori tellimuste drastilist vähenemist lähi­aastatel.

Võib ka prognoosida, et vähemalt osa 2021. aastaks kavandatud meetmetest (nt KredExi kaudu korterelamute rekonstrueerimise toetamine) on sellised, mis 2021. aastal tervikuna ei realiseeru, sest meetme rakendamise periood on liialt lühike. See tähendab vähemalt osa 2021. aastaks eelarves kavandatud investeeringute ärajäämist või edasilükkumist.

Selgitame veelkord ehitussektorisse suunatavate investeeringute olulist mõju Eesti majandusele:

1. Maksutulu. Ehitussektor annab tööd ca 58 400 inimesele ehk 8,7% kõigist töötajatest Eestis. Ehitussektori toimimine tagab töö ka mitmetele teistele valdkondadele nagu ehitus­materjalide tootmine, metsatööstus, hulgi- ja jaekaubandus, kinnisvara, logistika jm. Läbi ehitustegevuse riigieelarvesse laekuv maksuraha on otseselt Eesti riigi teenistuses. 2019. aastal küündis see hinnanguliselt 0,8 miljardi euroni.

2. Tööhõive. Erasektori tellimuste vähenemine ca 1 mlrd euro võrra tähendab, et see mõjutab ca 45% ehitussektoris hõivatud töötajatest (ca 26 300 töötajat) ning toob kaasa nii töötuse suurenemise, Töötukassa väljamaksete suurenemise kui ka spetsialistide väljavoolu teistesse EL riikidesse. Pikemas perspektiivis toob see omakorda kaasa vajaduse kolmandatest riikidest pärit tööjõu järele, kuid senine riiklik tööjõupoliitika selliseid meetmeid pigem ei toeta. Töötuse suurenemisel jääb riigil saamata ka maksutulu, mis võiks ehitustegevusest laekuda riigieelarvesse nii tulu- kui sotsiaalmaksu näol.

3. Tihe seotus teiste sektoritega. Lisaks toonitame, et hoonete ehituse mahu märgatav vähenemine avaldab suurt mõju ka kohalikule tööstusele, millest enim kannatab ehitusmaterjalide tööstus ning mille negatiivne mõju tööstuse tööhõivele saab olema proportsionaalne ehitussektoriga. Suvekuudest alates on üldehitusmaterjalide tootmine juba hakanud olulises mahus vähenema, juulis-augustis on näiteks ehitusplokkide ja raudbetoonelementide tootmine vähenenud eelmise aastaga võrreldes koguni üle 30% ja betoonisegude müük ca 15%. mis selgelt ilmestab järjest halvenevat olukorda sektoris.

4. Majanduse mootor. Ehitussektori investeeringute suurendamisel jääksid alles need Töötukassa vahendid, mis muidu kuluksid toetuste ja hüvitiste maksmiseks. Võrdluseks, et eelmisel kriisiperioodil kukkusid aastatel 2008-2010 ehitusmahud 45% ning selle tõttu kaotas töö üle 40% sektori töötajatest. Olukorras, kus paljude muude sektorite toetamine toimub läbi abirahade ja toetuste, on põhjendamatu mitte kasutada võimalust majanduse stimuleerimiseks läbi meetmete, mis reaalselt turgutaksid Eesti majandust ning tagaksid sissetuleku ja kindlustunde suurele hulgale eestimaalastele.


Palume riigil nii 2021. aasta kui järgnevate aastate riigi eelarvestrateegia koostamisel võtta arvesse kõik võimalused hoonete ja rajatiste vallas investeeringutega jätkamiseks ja mitte piirata sellekohaste plaanide elluviimist. Riigi roll, vastutus ja võimalus on investeeringuid kasvatada ja tagada seeläbi ühiskonna kiirem väljumine meid tabanud majanduskriisist.


Eesti Ehitusettevõtjate Liidu juhatuse nimel: EEEL-i tegevdirektor Indrek Peterson
Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liidu juhatuse nimel: EETL-i tegevdirektor Enno Rebane

Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liidu ettepanekud koroonaviiruse levikust tingitud negatiivsete majandusmõjude leevendamiseks 2

Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liit
08.04.2020


Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Lidu täiendavad ettepanekud koroonaviiruse levikust tingitud negatiivsete majandusmõjude leevendamiseks:

1. Ehitustegevuse ja ehitusmaterjalide tarnimise jätkuv toimimine.
Ehitustegevuse jätkuv toimimine on ääretult vajalik, selleks on muu hulgas tarvilik riigi investeeringute suurendamine teede ja hoonete ehitusse. Samuti tuleb iga hinna eest säilitada ehitusmaterjalide eksport, aga samuti jätta avatuks meie ehitusmaterjalide kauplused.

2. Ettevõtete toetusmeetmete pikendamine vähemalt 6-kuuliseks perioodiks.
Nii ehitusmaterjalitööstuse kui laiemalt töötleva tööstuse puhul on enamik ettevõtetest täna vähemal või suuremal määral tööga hõivatud. Ehitusmaterjalitööstus töötab olemasolevate lepingutega, kuid uusi lepinguid tühistatakse või jäetkase sõlmimata. See tähendab, et tööstuse suuremad probleemid ei teki kohe, vaid viivitusega. Toetusvahendite olemasolu on otsustava tähtsusega siis, kui suured probleemid jõuavad tööstusesse.

3. Riigi garantii pankade ettevõtlusele suunatud finantsvahenditele.
Eesootava tööstusmahtude vähenemise tingimustes võivad ettevõtetel tekkida probleemid pankade poolt võimaldatavate finantsinstrumentide saamisel ja kasutamisel. Vajalike finantsvahendite saamiseks on vajalik riigipoolne tugi - riigi garantii neile fianntsvahenditele.

4. Otsustavalt kiirendada menetluses olevate geoloogiliste uuringute lubade väljastamist.
Kohene geoloogiliste uuingute lubade ning võimalusel ka kaevandamislubade väljastamine võimaldab jätkata tööd riigis vajalike vahendite nimel, sealjuures tasuvad selle töö eest ettevõtted, kellel on praegu veel vahendid nende tööde tellimiseks olemas. Ühtlasi saab riik teavet, millised (ehitus)maavarade varud on riigil olemas, kindlustab vajaliku toorme tööstusele ja ehitusele (Rail Baltica, 4-realne Tartu maantee jne) ning ühtlasi ei vaja ettevõtted nende uuringute tegemiseks riigi vahendeid.

5. Ehitusmaavarade kaevandamisõiguse tasumäärade alandamine 50% võrra.
Ehitusmaavarasid kaevandavate ettevõtete jätkusuutlikkuse tagamiseks järgmistel aastatel on vajalik kaevandamisõiguse tasumäärade alandamine. Sealjuures on oluline kohalike omavalitsuste tasu osamäära säilitamine, võimaldamaks neil leevendada kaevandamisest tulenevaid mõjusid.

6. Erimärgistusega diislikütuse taaskasutuselevõtt mäenduses, tööstuses ja ehituses.
Kütuse aktsiisimaksustamise põhimõte on avalikel teedel liikuvate masinate maksustamine. Mäenduses, tööstuses ja ehituses kasutatavate masinate puhul, mis ei ole mõeldud teedel liikumiseks, tuleb taastada endine olukord, s.t võimaldada erimärgistatud diislikütuse kasutamist. Sama käib töötuse kütteseadmete kohta.

Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liit (asutatud 1993. a) on ehitusmaterjalide tootmise ja müügiga tegelevate ettevõtjate ühendus, kuhu kuulub 64 liiget. Liidu liikmete ehitusmaterjalide realiseerimise netokäive oli 2019. a üle 590 miljoni euro.

Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liidu ettepanekud koroonaviiruse levikust tingitud negatiivsete majandusmõjude leevendamiseks 1

Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liit
13.03.2020


Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liit teeb koroonaviiruse levikust tingitud negatiivsete majandusmõjude leevendamiseks järgmised ettepanekud:

1. Keskmise palga säilitamine karantiinis olevatele töötajatele, kasutades selleks Töötukassa vahendeid.
Karantiini perioodil peab tööandja maksma töötajale keskmist palka, mis muudab sellise olukorra väga keeruliseks tööstusettevõtete jaoks, sest meil ei ole võimalik kasutada näiteks kaugtööd. Karantiinis olevatele töötajatele keskmise palga maksmiseks võiks kasutada töötukassa vahendeid. Nii säilitame töötajatele töötasu ning vähendame tööandja koormust.

2. Haigushüvitise katmine täies ulatuses riigieelarvest.
Maksta hüvitist kogu haiguslehe perioodi jooksul, esimesest päevast kuni haiguslehe lõppemiseni. Nii aidatakse vältida viiruse levimist ja leevendatakse tööandjate koormust.

3. Riigi investeeringute suurendamine majanduslanguse ajal.
Majanduslanguse ajaks tuleks suurendada avaliku sektori investeeringute mahtu (avaliku sektori hooned ja nende remont, infrastruktuur ja selle remont), et turuolukorda stabiliseerida ja majanduslanguse mõjusid vähendada.

4. Lepingute tähtaegade pikendamine, lähtudes vääramatu jõu puhul kehtivatest põhimõtetest.
Avaliku sektori lepingute puhul käsitleda viiruse levikust tingitud probleeme - näiteks toormaterjali ja komponentide tarneraskused, tööjõu puudumine, objektide seiskamine - vääramatu jõuna ja pikendada vastavalt lepinguid ilma sanktsioonideta. Analoogiliselt tuleks selliseid probleeme käsitleda vääramatu jõuna ka erasektoris.

5. Muud meetmed ettevõtjate likviidsusprobleemide leevendamiseks.
Viiruse levikust tulenevate likviidsusprobleemidega ettevõtete jaoks tuleks ette näha ka muid toetavaid meetmeid, näiteks maksuvõlgade ajatamine, soodustingimustel laenu pakkumine, toetuste andmine jms.

Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liit (asutatud 1993. a) on ehitusmaterjalide tootmise ja müügiga tegelevate ettevõtjate ühendus, kuhu kuulub 64 liiget. Liidu liikmete ehitusmaterjalide realiseerimise netokäive oli 2019. a üle 590 miljoni euro.

Liidud hoiatavad: ehitusturgu ootab ees kriis

Eesti Mäetööstuse Ettevõtete Liit
Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liit
13.02.2020


Eesti Mäetööstuse Ettevõtete Liit ja Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liit hoiatavad ühisavalduses, et ehitusturgu on ootamas toorainekriis, kui valitsus enam uusi maavarade kaevandamislube välja ei anna.

Toorainekriisi vältimiseks kutsume valitsust lähikuudel langetama otsuseid menetluses olevate maavarade uuringulubade suhtes. Seejärel tuleb luua mehhanism, ühitamaks riigi ja kohaliku omavalitsuse huvid.
Kui uusi karjääre ei avata, mõjutab see tuhandeid töökohti üle Eesti, sest lubjakivi olulisteks tarbijateks on lisaks ehitusmaterjalide tööstusele ka ehitusettevõtjad.
Teede ja hoonete rajamiseks hädavajaliku paekivi kaevandatavad varud hakkavad Harjumaal lõppema, sest praegused karjäärid ammenduvad kuue-seitsme aasta jooksul. Paekivikarjääri avamiseks kulub vähemalt viis aastat, kuid asjaajamine võib venida isegi seitsme aasta pikkuseks.
Kohaliku omavalitsuse vastuseisu tõttu peab loataotluste üle otsustama vabariigi valitsus. Kahjuks ulatub osade menetletavate loataotluste ajalugu elmisesse aastatuhandesse.
Kavandades Rail Balticu ja neljarajaliste teede ehitamist, tuleb need projektid toorainega tagada. Kahjuks on riik seni omaenda huvide eest seismise jätnud vaid arendaja kanda. Nüüd jõuab kätte selgete otsuste aeg: maavara uuringu ja kaevandamise load tuleb anda või taotlused tagasi lükata.
Ehituseks sobivat lubjakivi leidub Harjumaal ennekõike Jõelähtme ja Harku vallas. Jõelähtme vald võttis seisukoha, et nende maadel ei tohi uurida ega kaevandada. Harku vald on asutamas Sõrve maardla peale looduskaitseala.
Kogukonnad seisavad kaevandamisele vastu, sest nad jäetakse ilma piisavast hüvitisest. Kogukond peab küll alguses kaevandamist taluma, kuid hiljemalt paarikümne aasta pärast näeme kaevanduse asemel heakorrastatud looduskaunist puhkeala. Inimesed ei jõua nii kaua oodata, mistõttu vajame lahendust tänastele muredele, mis tähendab seadusemuudatust.
Seaduse järgi peab kaevandamisõiguse tasuga leevendama keskkonnahäiringuid, kuid suur osa ettevõtja poolt makstavatest kaevandamise tasudest ei lähe häiritud kogukonnale, vaid riigikassasse.
Euroopa keskkonnapoliitika eesmärgiks tõusnud kliimaneutraalsuseks vajame teid, kus hakkavad liikuma elektriautod, tuulikud vajavad samuti kandekonstruktsioone.
Kui kaob ära teede ja hoonete ehitamise materjal, hakkame rohkem maksma ja saame vähem teid, mis mõjutab iga Eestimaa elanikku, ka Tallinna lähivaldade elanikke.


Postimehe protaalist
Delfi portaalist

Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liit (asutatud 1993. a) on ehitusmaterjalide tootmise ja müügiga tegelevate ettevõtjate ühendus, kuhu kuulub 64 liiget. Liidu liikmete ehitusmaterjalide realiseerimise netokäive oli 2018. a üle 570 miljoni euro.
Eesti Mäetööstuse Ettevõtete Liit (asutatud 2008. a) on mäetööstuse ettevõtjate ühendus, kelle eesmärgiks on soodsa ettevõtluskeskkonna kujundamine mäetööstuse ja sellega seotud majandusharude arenguks.

EETL Pariisis

Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liit
11.11.2019


Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liidu liikmeskond külastas 7. ja 8. novembril Pariisi, uudistades ehitusmessi Batimat ja astudes sisse maailma suurima ehitusmaterjalitootja Saint-Gobaini innovatsioonikeskusesse.

Ehitusmess Batimat kaasas üle 1700 eksponendi, prognoosi kohaselt külastab seda 270 000 inimest. Prantsusmaa tunneb tärkavat huvi puitmajade ja puitmaterjalide vastu, see paistis silma ka messil. Samaaegselt  messiga Batimat toimusid veel energiatõhususe küsimustega tegelev mess Interclima ning sanitaartehnika ja vannitubade mess Ideobain.
Saint-Gobaini innovatsioonikeskus DomoLab võimaldab saada ülevaate ettevõtte väga pikast ajaloost, kuid tegeleb ka paljude meie mugavust mõjutavate ehitusfüüsikaliste küsimustega: kuidas meie elukeskkonda hoonetes mõjuvad soojustehnilised, akustilised ja visuaalsed tegurid.

Eesti saatkonnas tutvustasid meile Prantsusmaad ja selle majandust Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse ekspordinõunik Kristiina Kalda ning saatkonna majandusdiplomaat Kristel-Amelie Aimre. 

Foto: Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liit
Fotol: Eesti saatkond Pariisis.

Vt seminari fotosid siit.

Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liit (asutatud 1993. a) on ehitusmaterjalide tootmise ja müügiga tegelevate ettevõtjate ühendus, kuhu kuulub 64 liiget. Liidu liikmete ehitusmaterjalide realiseerimise netokäive oli 2018. a üle 570 miljoni euro.

Tuletõkkeuste seminar

Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liit
05.11.2019


5. novembril toimus Ehituskeskuses Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liidu kaaskorraldusel tuletõkkeavatäidetele pühendatud seminar. Esinesid standardimise tehnilise komitee EVS/TK 15 "Avatäited" esimees Kalev Koort ning sertifitseerimisasutuse Inspecta Estonia esindajad Anu Kuusk ja Merilin Aasma.

Kõne all olid 1. novembrist 2019 kohustuslikuna jõustunud harmoneeritud tootestandardid EVS-EN 14351-1+A2:2016 (välisuksed ja aknad) ja EVS-EN 16034:2014 (tuletõkkeavatäited). Sellest kuupäevast lõppes nene standardite kolmeaastane kooseksisteerimisperiood ja nüüd tohib turule lasta vaid CE-märgistatud tuldtõkestavaid välisuksi ja avatavaid akanaid. Samal ajal lõppes ka kooseksisteerimisperiood tööstustele - EVS-EN 13241+A2:2016 - ka selliste tuldtõkestavate uste (s.t see standard koos standardiga EVS-EN 16034) puhul on nende turule laskmisel kohustuslik CE-märgistus.
Siseuste puhul on küll olemas värskelt valminuna standard EVS-EN 14351-2, kuid seda pole muudetud harmoneerituks (s.t Euroopa Liidu Teatajas ei ole avaldatud viidet standardile) ja tõenäoliselt lähiajal ka ei muudeta. Seega tuleb sisetuletõkkeuste puhul järgida endiselt majandus- ja kommunikatsiooniministri määrust nr 49 2013. a.

Foto: Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liit
Fotol: EVS/TK 15 esimees Kalev Koort

Vt seminari fotosid siit.

Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liit (asutatud 1993. a) on ehitusmaterjalide tootmise ja müügiga tegelevate ettevõtjate ühendus, kuhu kuulub 64 liiget. Liidu liikmete ehitusmaterjalide realiseerimise netokäive oli 2018. a üle 570 miljoni euro.

Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liitu juhib uus juhatus

Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liit
14.05.2019

Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liidu üldkoosolek valis liidu uue juhatuse. Juhatuse esimees on taas Meelis Einstein, ASi Kunda Nordic Tsement tegevjuht. Meelis Einstein on juhtinud ehitusmaterjalide tootjate liitu ka aastatel 2011-2019

Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liit valis oma 9. mail toimunud korralisel aastakoosolekul uue üheteistkümneliikmelise juhatuse, kuhu kuuluvad:
Meelis Einstein (AS Kunda Nordic Tsement),
Martin Ojala (AS Malmerk Fassaadid, Avatäite tooterühma juht),
Rene Raamat (AS Rudus, Betooni tooterühma juht),
Mart Arro (AS Saint-Gobain Ehitustooted, Ehitustoote tooterühma juht),
Veljo Haube ( OÜ Väo Paas, Sideaine ja täitematerjali tooterühma juht),
Hanno Pangsepp (AS Ruukki Products, Terase tooterühma juht),
Kaimur Kivi (AS Jeld-Wen Eesti);
Rasmus Kurm (AS Framm),
Vallot Mangus (AS TMB),
Egon Mats (AS Lasita Aken),
Ivar Sikk (AS Bauroc).

Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liidu uus revident on:
Margus Puusepp (AS Wienerberger).

Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liit pingutab koostöös ehitusala ja tööstusala haruliitudega selle nimel, et ehituse ja tööstuse konkurentisvõime ja ekspordisuutlikkus paraneks. Kodumaisel toormel põhinev ekspordivõimeline tööstus paneb aluse meie inimeste heaolule ning võimaldab riigile kogutavate maksude näol arendada ja toetada kogu ühiskonda.

„Meie eesmärk on jätkuvalt selgitada Riigikogu ja valitsuse liikmetele konkurentsivõimelise tööstuskeskkonna loomise ja arendamise vajadusi,“ rõhutab ehitusmaterjalide tootjate liidu juhiks valitud Meelis Einstein. „Meie valdkonnas kehtib palju norme ja nõudeid - koostöös ehitusvaldkonna organisatsioonide ja riigi järelevalveasutustega toonitame vajadust järelevalve ja kõigi jaoks võrdsete konkurentsitingimuste järele“.

Tehnilise valdkonnana on ehitusmaterjalitööstuse jaoks tähtsad ühised ja selged toimimisreeglid - tehnilised normid, standardid ja juhendid. Kõigi nende koostamisel lööb meie liit kaasa, vt näiteks http://www.eetl.ee/et/avataited/juhendid. 

 


Fotol vasakult: EETLi juhatuse liikmed Mart Arro, Rene Raamat, Martin Ojala, Egon Mats, Ivar Sikk, Veljo Haube, juhatuse esimees Meelis Einstein, juhatuse liikmed Rasmus Kurm, Hanno Pangsepp, Vallot Mangus ja revident Margus Puusepp.
Foto: Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liit
 
Vt fotosid siit.

Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liit (asutatud 1993. a) on ehitusmaterjalide tootmise ja müügiga tegelevate ettevõtjate ühendus, kuhu kuulub 64 liiget. Liidu liikmete ehitusmaterjalide realiseerimise netokäive oli 2018. a üle 570 miljoni euro.

Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liidu ja panga Swedbank seminar 2019

Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liit
26.04.2019

Swedbank ja Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liit korraldasid 26. aprillil ühise seminari. Pangas Swedbank üheksandat korda toimunud ühisüritusel vaadati tagasi eelmisele aastale ning prognoositi jooksva aasta majandus- ja ehitusmahtusid.

Swedbanki ettevõtete panganduse juht Liisi Himma avas seminari ning kõneles ühistest rahapesu tõkestamise meetmetest. Teema on tõusnud esile ja panga esindaja pani kõigile ettevõtjaile südamele kaaluda hoolsasti läbi erinevate majandustehingute läbiviimine. Eriti tähelepanelikult tuleks jälgida ettevõtteid, kelle tegevusvaldkond ja rahaliste vahendite päritolu on ebaselge või kes näiteks paluvad teha ülekandeid teiste ettevõtete kontodele. Pank on alati valmi abistama asjakohase nõuga.
Rahapesu tõkestamine

Swedbanki krediidiportfelli valdkonna juht Urmas Simson andis ülevaate makromajanduse protsessidest ning panga ehitusmaterjalide sektori juht Birgit Märtin tutvustas Swedbanki värske tööstusuuringu tulemusi. Võrreldes muude tööstusvaldkondadega on ehitusmaterjalitööstus uute investeeringute tegemisel, automatiseerimisel ja teaduse kaasamisel tagasihoidlikum. Kahjuks on ehitusmaterjalitööstuse kasumlikkus viimasel 5-6 aastal olnud väike, mis ilmselt ei võimaldagi suuri investeeringuid ette võtta. Suure osa probleemist moodustab riigi maksupoliitika, mille tõttu on meie tööstusharu sisendid naabritega võrreldes kallimad (kaevandamisõiguse tasu ja muud keskkonnatasud, kütuse ja muude energiakandjate hinnad).

Ehitusmahtude prognoosimisel 2019. aastaks on panga esindajad konservatiivsemad ja ennustavad tänavu aastaks ehituse langust umbes 2017. a tasemele. EETL ettevõtete hulgas on arvamused erinevad - osa ettevõtetest eeldab mahtude vähenemist ja osa mahtude tõusu, kuid kokkuvõtteks prognoositakse tänavu aastaks ehitusmaterjalide müügi väikest kasvu.

Pekka Pajakkala majandusprognoosidega tegelevast Soome ettevõttest Forecon rääkis Soome majandusest ja ehitusest. Mõlema käekäik on praegu hea, kuid ehituses võiks oodata mõningast tagasiminekut. Samas näiteks ehitiste renoveerimise osas näeb Pekka Pajakkala üha kasvavaid mahte kuni aastani 2030. Viimaste aastate kasv on ehituses olnud suur ja ka ehitusmaterjalitööstuse kasumlikkus on hästi kasvanud. Soome kogu ehitusmaht on ligikaudse hinnangu kohaselt 35 miljardit eurot.

Foto: Pekka Pajakkala, Forecon Ltd

Vt seminari fotosid siit.

Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liit (asutatud 1993. a) on ehitusmaterjalide tootmise ja müügiga tegelevate ettevõtjate ühendus, kuhu kuulub 64 liiget. Liidu liikmete ehitusmaterjalide realiseerimise netokäive oli 2018. a üle 570 miljoni euro.

Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liidu ettevõtted ehitusnäitusel 2019

Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liit
08.04.2019


3.-6. aprillini toimus Eesti Näituste messipaviljonis mess Eesti Ehitab 2019. Ehitusmessi avasid ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Rene Tammist ning Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liidu juhatuse esimees Meelis Einstein.

Tavapäraselt on messil oma väljapanekuga väljas ka Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liitu kuuluvad ettevõtted, seekord näiteks AS Bauroc, AS Esco/Weckman, AS Malmerk, OÜ Monier, AS Paroc, OÜ Penosil Eesti, AS Pipelife Eesti, AS Rake, AS Reideni Plaat, AS Rockwool, AS Ruukki Products, AS Uninaks, AS VBH Estonia, AS Viking Window.

Käesolev mess on järjekorras 23.

Foto: Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liit
Fotol: Rene Tammist (ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister), Meelis Einstein (Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liidu juhatuse esimees) ja Epp Sultsmann (Eesti Näituste ehitusmessi projektijuht).

Vt ehitusmessi fotosid siit.

Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liit (asutatud 1993. a) on ehitusmaterjalide tootmise ja müügiga tegelevate ettevõtjate ühendus, kuhu kuulub 64 liiget. Liidu liikmete ehitusmaterjalide realiseerimise netokäive oli 2018. a üle 570 miljoni euro.

Ohutud klaasingud

Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liit
29.03.2019


Klaaskonstruktsioonid on oluline osa tänapäeva ehitusest. Nagu kogu ehitis, peavad ka klaasingud olema ohutud ja turvalised. 29. märtsil 2019 korraldas Ehituskeskus koostöös Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liiduga ohutus/turvaklaasi seminari, kus muu hulgas tutvustati ohutute klaaside kohta valminud juhendit.
Ohutusklaas on mõeldud ohutuse tagamiseks ja vigastuste vältimiseks, turvaklaas sissetungijate tõrjumiseks. Milliseid klaasiliike ehituses kasutatakse, kuidas klaasi ohutuse/turvalisuse suhtes katsetatakse ja klassifitseeritakse, klaasi vastavushindamine ja järelevalve - ehitusklaasi tutvustasid Marko Lamp Baltiklaasist, Lembi Raado Tallinna Tehnikaülikoolist, Kati Tamtik ja Toomas Tamm Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametist ning Egon Mats Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liidust.

Juhend "Ohutud klaasingud" - esitab nõuded ohutus/turvaklaasi kasutamiseks mitteeluruumide, eluruumide ja piirete puhul. Põhimõte - purunemiskoormusi taluvana kasutatakse kas karastatud või lamineeritud klaasi. Kui karastatud klaasi purunemine ja pragunemine võib põhjustada kukkumisohtu - näiteks rõdupiirded - kasutatakse lamineeritud klaasi või karastatud ja lamineeritud klaasi kombinatsiooni. Vt juhendit siit.

Foto: Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liit
Fotol: Marko Lamp Saint-Gobain Glass Estonia Baltiklaasist.

Vt seminari fotosid siit.

Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liit (asutatud 1993. a) on ehitusmaterjalide tootmise ja müügiga tegelevate ettevõtjate ühendus, kuhu kuulub 64 liiget. Liidu liikmete ehitusmaterjalide realiseerimise netokäive oli 2018. a üle 570 miljoni euro.

Ehitusmaavarde kaevandmisõiguse tasud on liiga kõrged

Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liit
Eesti Mäetööstuse Ettevõtete Liit
18.02.2019


Ehitusmaavarade kaevandamisõiguse tasud on Eestis naabritega võrreldes ebaproprtsionaalselt suured, leiavad Ehitusmaterjalide Tootjate Liit ja Mäetööstuse Ettevõtete Liit rahandusministrile saadetud pöördumises.
"Eesti ettevõtted ei ole enam konkurentisvõimelised. Näiteks on tekkinud olukord, kus naaberriikide Eesti ja Läti ehitusmaavarade kaevandamisõiguse tasumäärad erinevad oluliselt, kahjustades seeläbi suurel määral meie ettevõtete konkurentsivõimet ja vähendades riigi sissetulekuid," kirjutasid Eesti Ehitusmaterjlide Tootjate Liidu tegevdirektor Enno Rebane ja Eesti Mäetööstuse Ettevõtete Liidu juhatuse esimees Rein Voog rahandusminister Toomas Tõnistele saadetud pöördumises.
Pöördujad toovad välja, et Lätiga võrreldes on kaevandamisõiguse tasud Eestis ebaproprtsionaalselt suured, muutes piirialadel konkureerimise pea võimatuks ning suunates mineraalsetest materjalidest toodete tootmist Lätti.
"Näiteks on ehitusliiva kaevandamisõiguse tasu meil 4,3 korda kõrgem (vastavalt 0,36 eurot/m3 Lätis ja 1,55 eurot/m3 Eestis), ehituslubjakivi tasumäär 8,4 korda kõrgem (0,28 ja 2,36 eurot/m3), ning ehitusdolomiidi tasumäär 11,2 korda kõrgem (0,21 ja 2,36 eurot/m3). Soomes puudub sarnane tasu/maks sootuks."
Rebase ja Voogi sõnul pole Eestis kehtiv iga-aastane umbes viieprotsendiline kaevandamisõiguse tasumäära tõus jätkusuutlik ega ka mingilgi määral majanduslikult põhjendatud.
"Samuti on praegused kaevandamiõiguse tasu määrad viinud olukorrani, kus Lõuna-Eesti objektidele tuuakse liiva ja kruusa Lätist, mille tõttu kahanevad Eesti poole etvõtjate võimalused töö tegemisks ning riik jääb ilma kaevandamisõiguse tasust."
Pöördujad märgivad, et kui põlevkivi kaevandamistasude süsteemi uuendamise protsessi esimene samm oli Ernst&Young'i poolt läbi viidud vastav uuring, siis tuleks sama teha ka ehitusmaavarade kaevandamisõigusega. Rebase ja Voogi ettepanekul võiks vastavat uuringut finantseerida rahandusministeerium.

ERR portaalist

Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liit (asutatud 1993. a) on ehitusmaterjalide tootmise ja müügiga tegelevate ettevõtjate ühendus, kuhu kuulub 64 liiget. Liidu liikmete ehitusmaterjalide realiseerimise netokäive oli 2018. a üle 570 miljoni euro.
Eesti Mäetööstuse Ettevõtete Liit (asutatud 2008. a) on mäetööstuse ettevõtjate ühendus, kelle eesmärgiks on soodsa ettevõtluskeskkonna kujundamine mäetööstuse ja sellega seotud majandusharude arenguks.

Näitus "100 ehitist - sada aastat"

Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liit
25.10.2018

19. oktoobrist 2. detsembrini toimub Eesti Arhitektuurimuuseumis ülevaatenäitus "100 ehitist - sada aastat. Eesti lugu ehitistes 1918-2017". Tegemist on näitusega Eesti viimase saja aasta jooksul ehitatud märgilistest hoonetest ja rajatistest.

Esinduslik žürii valis iga aastat esindama ehtise, mis parimal moel esindab seda aastat ja ajastut meie ajaloos.

"Mis oleks, kui püüaks igast aastast leida ühe ehitise ja neid üksteise kõrvale seades saada ülevaatlik pilt sellest, mida oleme saja aastaga Eestis ehitanud?" küsis žürii esimees, Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liidu esimees Meelis Einstein. "Tahtsime esitleda võimalikult laia paletti hoonetest ja rajatistest, mis on meie elukeskkonda kujundanud," lisas Einstein.

"Eestis on ehitatud aastatuhandeid. Rohkem vajaduse, vahel ka ilu pärast. Viimane sada aastat on andnud lõviosa meie tänastest ehitistest," ütleb näituse kuraator, arhitektuuriloolane Leele Välja. "Lihtne oleks olnud valida iga kümne aasta kohta kümme parimat objekti, minnes aga raskemat teed - iga aasta kohta midagi - on meil palju selgemalt kirjas Eesti lugu. Lugu ehituses, majanduses, poliitikas toimunust. Valiku tegemisel peeti silmas geograafiat, materjalipõhist ja tüpoloogilist mitmekesisust," lisas Välja.

Iga ehitise kohta on lühike ülevaatlik tekst ja fotod, nii tänapäevased kui ajaloolised. Lisaks on iga aasta kohta tausta loomas mõned olulised sündmused Eesti poliitika, kultuuri- ja majanduselu kohta, eriline tähelepanu on ehitusvaldkonnal. Iga objekti juures on ära toodud selle valmimisega seotud isikud ja organisatsioonid, arhitektidest ehitajateni. Kõik näituse tekstid on eesti, inglise ja vene keeles.

"Ehitamine on riigi ja rahva jaoks oluline alustegevus. Ehitades saab rahvas ja riik tugevamaks, rikkamaks ja targemaks. Usinalt ja hästi ehitades oleme jõudnud maailma arenenud riikide hulka," sõnas Eesti Ehitusettevõtjate Liidu esimees Raivo Rand. "Eesti ühiskonnal seisavad ees struktuursed reformid, mis kindlasti puudutavad ka ehitussektorit. Sellisel ajahetkel on mõistlik meenutada, kus me oleme ja kust me tuleme. Et tulevikus paremini sihikut seada," täiendas Rand.

"100 ehitist - sada aastat" žürii:
- Meelis Einstein, Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liidu juhatuse esimees, AS Kunda Nordic Tsement tegevdirektor, žürii esimees
- Jaak Huimerind, Eesti Arhitektide Liidu eestseisuse liige, AB Studio Paralleel OÜ
- Ra Luhse, Eesti Ehituskonsultatsiooniettevõtete Liit, AB Luhse ja Tuhal
- Vallot Mangus, Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liidu juhatuse liige, AS TMB nõukogu liige
- Triin Ojari, Eesti Arhitektuurimuuseumi direktor
- Sven Pertens, Eesti Ehitusettevõtjate Liidu juhatuse liige, AS TREV-2 Grupp juhatuse esimees
- Ivo Roolaht, Eesti Ehitusinseneride Liidu volikogu liige, Roolaht ja Partnerid OÜ
- Erkki Suurorg, kuni 1.4.2018 Eesti Ehitusettevõtjate Liidu juhatuse liige ja AS Nordecon juhatuse liige, volitatud ehitusinsener
- Raul Vaiksoo, Eesti Arhitektide Liit, Raul Vaiksoo AB
- Karl Õiger, ehitusteadlane ja ehitusinsener, Tallinna Tehnikaülikooli emeriitprofessor

Näitus "100 ehitist - sada aastat" on koha leidnud ka EV100 ametlikus programmis: https://www.ev100.ee/et/100-ehitist-sada-aastat-ev100

Näitusega "100 ehitist - sada aastat" kaasneb täisvärvitrükis 224-leheküljeline samanimeline raamat, kus kõik tekstid on eesti, inglise ja vene keeles. Raamat on rikkalikult illustreeritud.

Eesti Vabariigi sajandal aastal teostunud projekti algatajateks olid Eesti Ehitusmaterjalide Toojate Liit ja Eesti Ehitusettevõtjate Liit. Kaks suurt Eesti ehitusala liitu kaasasid omakorda projekti elluviimisesse 35 enda liikmesettevõtet.

Näituse tegijad:
- näituse idee autor: Toomas Kään
- tekstide autorid: Toomas Kään, Epp Lankots, Maris Mändel, Triin Ojari, Karin Paulus, Sander Sein, Robert Treufeldt, Madis Tuuder, Leele Välja, Mait Väljas
- kuraator: Leele Välja
- graafline kujundus: Andres Tali
- ruumiline kujundus: Johan Tali

Näituse pidulik avamine toimus teisipäeval, 23. oktoobril.
Vt näituse avamise fotosid siit.

Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liit (asutatud 1993. a) on ehitusmaterjalide tootmise ja müügiga tegelevate ettevõtjate ühendus, kuhu kuulub 64 liiget. Liidu liikmete ehitusmaterjalide realiseerimise netokäive oli 2017. a üle 520 miljoni euro.

Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liit sai 25

Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liit
22.10.2018

Arhitektuurimuuseumis avatud näitusel "100 ehitist - sada aastat. Eesti lugu ehitistes 1918-2017" tähistas Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liit oma 25. sünnipäeva.

EETL-i juhatuse esimees Meelis Einstein meenutas aastapäevakõnes liidu teekonda algusest tänasesse ja märkis, et liit on andnud olulise panuse Eesti ehitus- ja tööstusarengusse. "Meie ehitusmaterjalitööstus on koos majanduse ja ehitusega sammunud ülesmäge, kogenud sarnaselt nendega ka tagasilööke, kuid on kujunenud tänaseks kohalikke maavarasid ja toormaterjale väärtustavaks tööstusharuks, mis ekspordib edukalt," tõi Meelis Einstein esile. Sünnipäevalast olid tulnud õnnitlema liiduga koostööd teinud organisatsioonid ja inimesed, teiste seas Jarek Kunritski, Jüri Rass, Tanel Tuisk ja teised.

Näitust "100 ehitist - sada aastat" valmistati ette koostöös Eesti Ehitusettevõtjate Liiduga. Lisaks näitusele trükiti ka asjakohane täisvärvitrükis raamat.

Vt seminari fotosid siit.

Loe näituse kohta siit.

Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liit (asutatud 1993. a) on ehitusmaterjalide tootmise ja müügiga tegelevate ettevõtjate ühendus, kuhu kuulub 64 liiget. Liidu liikmete ehitusmaterjalide realiseerimise netokäive oli 2017. a üle 520 miljoni euro.

Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liit Brüsselis

Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liit
7.09.2018

Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liit viibis 4.-5. septembrini Brüsselis, pidades seal oma üldkoosoleku ning külastades Euroopa pealinnas asuvaid erinevaid Euroopa Liidu institutsioone.

Euroopa Parlamendi külastus oli võimalik tänu Euroopa Parlamendi liikme Ivari Padari küllakutsele. Ivari Padar, tema nõunik Henri Kaselo ja teised Eestit esindavad töötajad tutvustasid meile parlamenti ja Euroopa Liidu tööd laiemalt. Enim huvitas meid järgmise rahastamisperioodi finantseerimine ja kõige optimistlikumad meie ootused praegu ei ole - väheneda võib Euroopa Liidust saadav toetus, samas suureneda meie "liikmemaks" Euroopa Liitu ning omaosaluse määr Euroopa Liidu poolt rahastatavates projektides.
Euroopa Komisjoni Liikuvuse ja Transpordi peadirektoraadi peadirektori Henrik Hololei nõuniku Vera Kissleri sõnum Rail Balticu kohta oli optimistlikum - Euroopa Liidu kindel plaan on selle projekti rahastamisega edasi minna.
Kohtusime veel Eesti Alalises Esinduses Euroopa Liidu juures suursaadik Kaja Taelaga ning Euroopa Komisjonis volinik Andrus Ansipiga - viimane on ühtlasi üks Euroopa Komisjoni asepresidentidest.

Fotol: Ivari Padar Euroopa Parlamendis

Vt seminari fotosid siit.

Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liit (asutatud 1993. a) on ehitusmaterjalide tootmise ja müügiga tegelevate ettevõtjate ühendus, kuhu kuulub 64 liiget. Liidu liikmete ehitusmaterjalide realiseerimise netokäive oli 2017. a üle 520 miljoni euro.

Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liidu ja panga Swedbank seminar 2018

Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liit
16.04.2018

Juba kaheksandat korda toimuv Swedbanki ja Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liidu ühisseminar korraldati pangas Swedbank 13. aprillil. Swedbanki korporatiivpanganduse juht Tauno Vanaselja, panga ehitussektori juht Rene Zibo ja vanemökonomist Liis Elmik tutvustasid majandusarenguid, ehitusmaterjalide sektori juht Birgit Märtin Swedbanki värske tööstusuuringu tulemusi. Peaettekande pidas Swedbank Grupi kinnisvaraanalüüside koostamist juhtiv Göran Råckle - väga huvitav ettekanne rõõmustas oma ettevaatliku optimismiga - on ju Rootsi meie ehitusmaterjalitootjate peamisi eksporditurge. Enno Rebane kõneles ehitusmaterjalitööstuse eelmise aasta tulemustest.

Eesti ehitusmaterjalitööstus ootab tänavuselt aastalt positiivset tulemust. Nii hoonete kui rajatiste ehitamine on tõusuteel. Kuigi Swedbanki tööstusettevõtete uuringus osalenud ehitusmaterjalitootjad olid tulevaste investeeringute planeerimisel teistest tööstusharudest tagasihoidlikumad, lubavad möödunud aastal tugeva kasvu teinud ehitusmahud vaadata tulevikku optimistlikult.

Fotol: Göran Råckle (Swedbank Group).

Vt seminari fotosid siit.

Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liit (asutatud 1993. a) on ehitusmaterjalide tootmise ja müügiga tegelevate ettevõtjate ühendus, kuhu kuulub 65 liiget. Liidu liikmete ehitusmaterjalide realiseerimise netokäive oli 2017. a üle 520 miljoni euro.

Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liidu ettevõtted ehitusnäitusel 2018

Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liit
09.04.2018


4.-7. aprillini toimus Eesti Näituste messipaviljonis mess Eesti Ehitab 2018. Ehitusmessi avasid ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Urve Palo ning Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liidu juhatuse esimees Meelis Einstein.

Tavapäraselt on messil oma väljapanekuga väljas ka Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liitu kuuluvad ettevõtted, seekord näiteks AS Bauroc, AS Esco/Weckman, OÜ Genoke Trading, AS Lasita Aken, AS Malmerk, OÜ Monier, AS Paroc, OÜ Penosil Eesti, AS Rake, AS Reideni Plaat, AS Rockwool, AS Ruukki Products, AS Sakret, AS Uninaks, AS VBH Estonia, AS Viking Window, AS Wienerberger.

Käesolev mess on järjekorras 22.

Foto: Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liit
Fotol: Meelis Einstein (Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liidu juhatuse esimees), Epp Sultsmann (Eesti Näituste ehitusmessi projektijuht), Urve Palo (ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister) ja Jüri Rass (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ehituse asekantsler).

Vt ehitusmessi fotosid siit.

Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liit (asutatud 1993. a) on ehitusmaterjalide tootmise ja müügiga tegelevate ettevõtjate ühendus, kuhu kuulub 64 liiget. Liidu liikmete ehitusmaterjalide realiseerimise netokäive oli 2017. a üle 520 miljoni euro.

Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liidu sügisene üldkoosolek 2017

Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liit
03.11.2017
      
2. novembril toimus Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liidu 2017. a sügisene üldkoosolek. Üldkoosolekul osalejaid võõrustas Paide Raekoda. Kuulati-vaadati Sakreti tegevjuhi Kaspars Pacevicsi ülevaadet Sakretist ning Liisi Liivalaidi (Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liit) esitlust puidu kohta ehituses ning elektroonliste veoselehtede tutvustust.

Üldkoosolek kiitis heaks EETL tegevuskava 2017. aastaks. Standadite, nõuete, juhendite ja õigusaktide kõrval sooviti, et liit pööraks enam tähelepanu erinevate oluliste teemade koolitamisele.

 Foto: Eesti Ehitusmaterjalide TootjateLiit

Vaata fotosid fotogaleriist.
 

Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liit (asutatud 1993. a) on ehitusmaterjalide tootmise ja müügiga tegelevate ettevõtjate ühendus, kuhu kuulub 63 liiget. Liidu liikmete ehitusmaterjalide realiseeerimise netokäive oli 2016. a 450 miljonit eurot.

Meelis Einstein juhib Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liitu

Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liit
08.05.2017

Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liidu juhatus valis liidu uueks juhatuse esimeheks Meelis Einsteini, AS Kunda Nordic Tsemendi tegevjuhi. Meelis Einstein on juhtinud ehitusmaterjalide tootjate liitu ka aastatel 2011-2017

Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liit valis oma 4. mail toimunud korralisel aastakoosolekul uue kümneliikmelise juhatuse, kuhu kuuluvad:
Meelis Einstein (AS Kunda Nordic Tsement),
Tõnis Neilinn (AS Malmerk Fassaadid, Avatäite tooterühma juht),
Vaido Leosk (AS E-Betoonelement, Betooni tooterühma juht),
Mart Arro (AS Saint-Gobain Ehitustooted, Ehitustoote tooterühma juht),
Veljo Haube ( OÜ Väo Paas, Sideaine ja täitematerjali tooterühma juht),
Hanno Pangsepp (AS Ruukki Products, Terase tooterühma juht),
Vallot Mangus (AS TMB),
Egon Mats (AS Lasita Aken),
Rene Raamat (AS Rudus),
Ivar Sikk (AS Bauroc).

Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liidu uue revisjonikomisjoni koosseisus kuuluvad:
Ave Saksen (AS Jeld-Wen Eesti),
Rasmus Kurm (AS Talot).

Ehitusmaterjalide tootjate tootmismahud ja ekspordimahud on kasvanud jätkuvalt nii eelmisel aastal kui tänavu aasta I kvartalis. Koostöös ehitusala ja tööstusala haruliitudega jätkatakse tööd selle nimel, et ehituse ja tööstuse konkurentsivõime ja ekspordisuutlikkus paraneks. Muu hulgas on tehtud pikemat aega tööd tööstuse rohelise raamatu koostamisel, et selgitada avalikule sektorile kaalutletud otsuste vajalikkust ja püstitada eesmärke jätkusuutlikuks kasvamiseks.

„Soovime senisest enam teavitada avalikkust sellest, millist negatiivset mõju avaldavad jätkuvalt kasvavad otsesed ja kaudsed maksud, näiteks keskkonnatasud ja kütuste aktsiisid, tööstuse pikaajalisele konkurentsivõimele,“ ütleb ehitusmaterjalide tootjate liidu juhiks valitud Meelis Einstein. „Rõhutame Riigikogu ja valitsuse liikmetele vajadust senisest enam toetada ja väärtustada kodumaisel toormel põhinevat ekspordivõimelist tööstust“.

Liidu ettevõtted peavad tähtsaks ehituse ühtse tehnilise baasi ja hea tehnilise arusaama kujundamist, nii lüüakse kaasa standardimistöös ning juhendite koostamises. Liit on üks olulisemaid Eesti Standardikeskuse koostööpartnereid, juhendeid on koostatud koostöös nii Riigi Kinnisvara AS-i kui Tööinspektsiooniga, vt näiteks http://www.eetl.ee/et/abiks-tootjale/juhendid.  Lähiaastate üks prioriteete on jätkuvalt Euroopa ehitustoodete määruse (CPR) rakendamine.

 


Fotol vasakult: EETLi juhatuse liige Hanno Pangsepp, revisjonikomisjoni liige Rasmus Kurm, juhatuse liikmed Egon Mats, Mart Arro, revisjonikomisjoni liige Ave Saksen, juhatuse liige Veljo Haube, juhatuse esimees Meelis Einstein, juhatuse liikmed Ivar Sikk, Vallot Mangus ja Rene Raamat.
Foto: Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liit
 
Vt fotosid siit.

Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liit (asutatud 1993. a) on ehitusmaterjalide tootmise ja müügiga tegelevate ettevõtjate ühendus, kuhu kuulub 62 liiget. Liidu liikmete ehitusmaterjalide realiseerimise netokäive oli 2016. a üle 450 miljoni euro.

Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liidu ettevõtted ehitusnäitusel 2017

Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liit
10.04.2017


5.-8. aprillini toimus Eesti Näituste messipaviljonis mess Eesti Ehitab 2017. Ehitusmessi avasid ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Urve Palo ning Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liidu juhatuse esimees Meelis Einstein.

Tavapäraselt on messil oma väljapanekuga väljas ka Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liitu kuuluvad ettevõtted, seekord näiteks AS Bauroc, AS Esco/Weckman, AS Lasita Aken, AS Malmerk, OÜ Monier, AS Paroc, OÜ Penosil Eesti, AS Rake, AS Reideni Plaat, AS Rockwool, AS Ruukki Products, AS Saint-Gobain Ehitustooted, AS Soudal, AS Uninaks, AS Viking Window, AS Wienerberger.

Käesolev mess on järjekorras 21.

Foto: Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liit
Fotol: Meelis Einstein (Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liidu juhatuse esimees), Mart Arro (AS Saint-Gobain Ehitustooted tegevjuht) ja Urve Palo (ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister).

Vt ehitusmessi fotosid siit.

Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liit (asutatud 1993. a) on ehitusmaterjalide tootmise ja müügiga tegelevate ettevõtjate ühendus, kuhu kuulub 62 liiget. Liidu liikmete ehitusmaterjalide realiseerimise netokäive oli 2016. a üle 450 miljoni euro.

Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liidu ja panga Swedbank seminar 2017

Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liit
29.03.2017

28. märtsil toimus pangas Swedbank juba seitsmendat korda Swedbanki ja Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liidu ühisseminar. Swedbanki ettevõtete panganduse juht Heiki Raadik ja krediidiportfelli valdkonna juht Urmas Simson tutvustasid majandusarenguid; ehitusmaterjalide tööstuse sektori juht Keijo Kohv Swedbanki värske tööstusuuringu tulemusi. EETL kõneles ehitusmaterjalitööstuse eelmise aasta tulemustest, Jüri Kuuskemaa kirjeldas värvikalt hoonete ja inimeste suhteid Tallinna ajaloos.

Ehitusmaterjalide tootjate jaoks oli hea uudis see, et pank näeb ehitussektori head kasvu ka tänavu aasta prognoosides. Swedbanki tööstusettevõtete uuringus osalenud ehitusmaterjalitootjad planeerivad varasemast enam investeeringuid nii tootmise efektiivistamise osas kui ka tööstusharu mahtude kasvamise osas. Aasta esimesed kaks kuud on pannud aluse jätkuvale postiivsele arengule.

Vt seminari fotosid siit.

Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liit (asutatud 1993. a) on ehitusmaterjalide tootmise ja müügiga tegelevate ettevõtjate ühendus, kuhu kuulub 62 liiget. Liidu liikmete ehitusmaterjalide realiseerimise netokäive oli 2016. a üle 450 miljoni euro.

Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liidu sügisene üldkoosolek 2016

Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liit
04.11.2016
      
3. novembril toimus Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liidu 2016. a sügisene üldkoosolek. Üldkoosolek toimus Tartus, vastavatud Eesti Rahva Muuseumis. Tegemist on Eesti suurima muuseumiga, mille näituseala suurus on enam kui 6000 ruutmeetrit. Suurema osa sellest hõlmab püsinäitus "Kohtumised", mis hõlmab jääaja lõpust tänapäevani kulgevat Ajarada ning 11 teemanäitust. Vahetuvate näituste saal avatakse 2017. aastal Eesti riigi sünnipäevaks rahvarõivanäitusega.

Lisaks muuseumi külastusele kuulati-vaadati Tartu Ülikooli Turunduse õppetooli juhataja ning Innovatsiooni- ja arenduskeskuse juhataja Andres Kuusiku turundustrende tutvustavat esitlust.

Üldkoosolek kiitis heaks EETL tegevuskava 2017. aastaks. Standadite, nõuete, juhendite ja õigusaktide kõrval sooviti, et liit pööraks enam tähelepanu toodete omaduste määramisele - muu hulgas ohtlike ainete eraldumisele ja müraohutusele.

Foto: Eesti Ehitusmaterjalide TootjateLiit

Vaata fotosid fotogaleriist.
 

Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liit (asutatud 1993. a) on ehitusmaterjalide tootmise ja müügiga tegelevate ettevõtjate ühendus, kuhu kuulub 62 liiget. Liidu liikmete ehitusmaterjalide realiseeerimise netokäive oli 2015. a 410 miljonit eurot.

Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liidu uus töötaja

Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liit
1.11.2016


Eesti Betooniühingus ja Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liidus alustab alates 1. novembrist 2016 tööd Toomas Vainola. Senine Eesti Betooniühingu ja Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liidu töötaja Peeter Kokk läks pensionile.

Toomas Vainola (s. 1960) on lõpetanud ehitusinsenerina Tallinna Tehnikaülikooli tööstus- ja tsiviilehituse erialal (1983). Ta on töötanud EKE EMV töödejuhatajana (1983-1989), AS E-Betoonelement tehase direktorina (1989-1994), AS Ruduse juhatuse esimehena (1994-2016).

Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liit (asutatud 1993. a) on ehitusmaterjalide tootmise ja müügiga tegelevate ettevõtjate ühendus, kuhu kuulub 62 liiget. Liidu liikmete ehitusmaterjalide realiseerimise netokäive oli 2015. a 410 miljonit eurot.

Ehitusmaterjalid peavad vastama nõuetele,
hoonete ja rajatiste kasutamine peab olema ohutu

Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liit
15.06.2016


Ehitusmaterjalid peavad vastama nõuetele,
hoonete ja rajatiste kasutamine peab olema ohutu

Tuleb oluliselt
- suurendada ehitustoodete katsetamisega kontrollimise mahtu,
- laiendada järelevalve kandepinda.
Mittevastavate toodete maaletoojad ja tootjad peavad hüvitama kulutused järelevalve mahtude suurendamiseks

Hiljuti on meedias esile toodud võimalus, et mitmete hoonete kandvates konstruktsioonides on kasutatud praakehitusmaterjale.

Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liit on mitmetel juhtudel pöördunud Tehnilise Järelevalve Ameti poole seoses Eestis turustatavate mittenõuetekohaste ehitusmaterjalidega. Kuid enamasti on tegemist olnud toodetega, mis ei kujuta endast esialgu otsest ohtu inimese elule. Müürikivide mittevastavuse valguses on jõutud uuele ohtlikule tasemele – probleem on seotud ehitiste kandvate konstruktsioonidega.

Selleks, et turul oleks võimalikult vähe ebakvaliteetseid ehitusmaterjale, tuleb olulisel määral laiendada ehitusmaterjalide järelevalve kandepinda. Seni, kuni tasapisi vajalike tulemusteni jõutakse, tuleb riigi ehitusmaterjalide järelevalve rolli otsustavalt jõulisemaks muuta – see tähendab eelkõige aktiivsemat katsetamisega kontrollimist. See tähendab omakorda riikliku järelevalve suuremat ressursivajadust, kuid seda võiksid osaliselt kompenseerida trahvid mittevastavate materjalide ja dokumentide omanikele. Selleks, et meie hooned ja rajatised ainult pabermajadena ei kerkiks – nagu kirjutavad näiteks Jaano Vink ja Toomas Laur Postimehes – tuleb ehitusmaterjale ja ‑tooteid kontrollida katsetamisega. Ainult nii on võimalik veenduda turustatava või ehitisse paigaldatava materjali või toote omadustes ja ainult nii on võimalik tekitada meis arusaama, et ebaausatel kauplejatel on suur tõenäosus vahele jääda. Mittevastavuste puhul tuleks maaletoojal või tootjal hüvitada järelevalvele rahaliselt järelevalve poolt tehtud kulutused. Lisaks sellele tuleks mittevastavatele toodetele teha järelkontrolli ning seda samuti mittevastava toote tootja või maaletooja kulul. Ühelt poolt saaks niimoodi juurde järelevalve jaoks vajalikku ressurssi ning teisalt sunniks see maaletoojaid ja tootjaid enam süvenema toodete ja dokumentide kvaliteeti.

Väga oluline on laiendada järelevalve kandepinda. Eelkõige on omanikuni (tellijani) vaja viia mõistmine, et tema on see, kelle soovi kohaselt tellitakse ehitustooted ning ühtlasi vastutab just tema selle eest, et edaspidi on seda ehitist kasutada ohutu. Kui ise ei oska ehitustooteid valida, saab alati leida kompetentse nõustaja ja järelevalve. Otsustava sammu edasi peab tegema omanikujärelevalve – vastavalt õigusaktidele tuleb omanikujärelevalvel kontrollida nii ehitustoodete vastavust dokumentidele kui ka nende sisulist vastavust.

Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liit (asutatud 1993. a) on ehitusmaterjalide tootmise ja müügiga tegelevate ettevõtjate ühendus, kuhu kuulub 61 ettevõtet. Liidu liikmete ehitusmaterjalide realiseeerimise netokäive oli 2015. a 410 miljonit eurot.
 

Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liidu kevadine üldkoosolek 2016

Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liit
13.05.2016

12. mail toimus Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liidu 2016. a kevadine üldkoosolek. Külastati AS-i Valio Eesti Laeva meiereid. Valio Eesti on meie suuremaid piimatööstusettevõtteid, kelle tehased asuvad Tartumaal ja Võrus. Ettevõtte juustu- ja piimatoodete valik küünib üle 200, valikusse luuakse ja tuuakse pidevalt uusi tooteid.

Valio Eesti tegevdirektor Maido Solovjov ja Laeva tehase direktor Andrus Mölder tutvustasid ettevõtte tegemisi, võimalusi ja eesmärke.

Üldkoosolek kinnitas 2015. aasta tegevusaruande.

Foto: Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liit

Vaata fotosid fotogaleriist.

Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liit (asutatud 1993. a) on ehitusmaterjalide tootmise ja müügiga tegelevate ettevõtjate ühendus, kuhu kuulub 61 ettevõtet. Liidu liikmete ehitusmaterjalide realiseeerimise netokäive oli 2015. a 410 miljonit eurot.
 

Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liidu ettevõtted ehitusnäitusel 2016

Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liit
11.04.2016


6.-9. aprillini toimus Eesti Näituste messipaviljonis mess Eesti Ehitab 2016. Ehitusmessi avasid Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi asekantsler Ando Leppiman ning Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liidu juhatuse esimees Meelis Einstein.

Tavapäraselt on messil oma väljapanekuga väljas ka Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liitu kuuluvad ettevõtted, seekord näiteks AS Aeroc Jämerä, AS Esco/Weckman, AS Lasita Aken, AS Malmerk, OÜ Monier, AS Paroc, OÜ Penosil Eesti, AS Reideni Plaat, AS Uninaks, AS Viking Window, OÜ VKG Plokk, AS Wienerberger.  

Käesolev mess on järjekorras 20.

Foto: Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liit
Fotol: Meelis Einstein (Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liidu juhatuse esimees), Epp Sultsmann (Eesti Näituste projektijuht) ja Ando Leppiman (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi asekantsler).

Vt ehitusmessi fotosid siit.

Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liit (asutatud 1993. a) on ehitusmaterjalide tootmise ja müügiga tegelevate ettevõtjate ühendus, kuhu kuulub 61 liiget. Liidu liikmete ehitusmaterjalide realiseerimise netokäive oli 2015. a 410 miljonit eurot.

Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liidu ja panga Swedbank seminar 2016

Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liit
17.03.2016

16. märtsil toimus pangas Swedbank taas kord Swedbanki ja Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liidu ühisseminar. Swedbanki ettevõtete panganduse juht Heiki Raadik, krediidiportfelli valdkonna juht Urmas Simson ja vanemökonomist Liis Elmik tutvustasid majandusarenguid; ehitusmaterjalide tööstuse sektori juht Keijo Kohv Swedbanki värske tööstusuuringu tulemusi. EETL kõneles ehitusmaterjalitööstuse eelmise aasta tulemustest, Ahto Krõlov Evocnist tootmise jälgimissüsteemidest ning David Vseviov kirjeldas meie suhete tagamaid naaber Venemaaga.

Kõige positiivsem uudis on kahtlemata panga ootus ehitussektori 2016. a arengu suhtes, 7%-line kasv oleks sektorile äärmiselt vajalik. Positiivse nägemuse esitasid ka Swedbanki tööstusettevõtete uuringus osalenud ehitusmaterjalitootjad, kes ootavad tänavuselt aastalt olulit ekspordikasvu (9%). EETL liikmesfirmade kokkuvõte näeb oluliselt tagasihoidlikumat kasvu.

Vt lisaks siit.

Vt seminari fotosid siit.

Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liit (asutatud 1993. a) on ehitusmaterjalide tootmise ja müügiga tegelevate ettevõtjate ühendus, kuhu kuulub 61 liiget. Liidu liikmete ehitusmaterjalide realiseerimise netokäive oli 2015. a 410 miljonit eurot.

Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liidu sügisene üldkoosolek 2015

Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liit
05.11.2015
      
5. novembril toimus Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liidu 2015. a sügisene üldkoosolek. Külastati Sillamäe sadamat. Sillamäe sadam on aastaringselt avatud Euroopa Liidu idapoolseim süvasadm kõikide kaubagruppide käitlemisks, mis avati laevaliikluseks 14. oktoobril 2005. Sadama territoorium ületab 750 hektarit, sügavus kuni 16 m, 2014. a kaubakäibeks oodati üle 7 miljoni tonni.

Sillamäe sadama juhatuse liige Margus Vähi ja AS Silsteve juhatuse liige Jaanus Paas tutvustasid sadama tegemisi, võimalusi ja tulevikuplaane.

Üldkoosolek kiitis heaks EETL tegevuskava 2016. aastaks. Oluline osa järgmise aasta töös kuulub osalemisele riigi tööstuspoliitika kavandamise (nn tööstuse rohelise raamatu koostamisele) töögrupis Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumis, koos teiste tööstuse alaiitudega. Tavalisega võrreldes suuremas mahus jätkub standardimistöö, sest oluline osa Euroopa standarditest on veel Ehitustoodete määrusega CPR kooskõlla viimata.

Foto: Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liit

Vaata fotosid fotogaleriist.
 

Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liidu juhina jätkab Meelis Einstein

Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liit
11.05.2015

Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liidu juhatus valis liidu uueks juhatuse esimeheks Meelis Einsteini, AS Kunda Nordic Tsemendi tegevjuhi. Meelis Einstein juhtis ehitusmaterjalide tootjate liitu ka aastatel 2011-2015.

Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liit valis oma 7. mail toimunud korralisel aastakoosolekul uue kümneliikmelise juhatuse, kuhu kuuluvad:

Meelis Einstein (AS Kunda Nordic Tsement),

Tõnis Neilinn (Avatäidete tooterühma juht, AS Malmerk Fassaadid),

Vaido Leosk (AS E-Betoonelement) ja

Toomas Vainola (AS Rudus) (mõlemad Betooni tooterühmast),

Mart Arro (Ehitustoote tooterühm, AS Saint-Gobain Ehitustooted),

Peep Siimon (Terase tooterühm, AS Esco/Weckman),

Veljo Haube (OÜ Väo Paas, Sideainete ja täitematerjalide tooterühm),

Vallot Mangus (AS TMB),

Egon Mats (AS Lasita Aken),

Ivar Sikk (AS Aeroc Jämerä).

Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liidu uue revisjonikomisjoni koosseisu kuuluvad Jaak Saar (OÜ VKG Plokk) ja Ave Saksen (AS Jeld-Wen Eesti).

Ehitusmaterjalitootjad on suutnud igal aastal kasvatada müüki nii koduturul kui ka eksporti, mis moodustab 35% kuni 40% kogu müügimahust ning tegutsevad jätkuvalt selle nimel, et sektori konkurentsivõime ja ekspordisuutlikkus paraneks. Koostöös teiste huvigruppidega jätkab liit avalikkuse teavitamist sellest, millist mõju avaldavad kaudsed ja otsesed maksud, sh näiteks keskkonnatasud ja kütuse aktsiis, tööstuse konkurentsivõimele.

„Ehitusmaterjalitootjad tunnevad heameelt, et meie liit on olnud tunnustatud koostööpartner nii ettevõtetele kui avaliku sektori organisatsioonidele,“   ütleb taas ehitusmaterjalide tootjate liitu juhtima valitud Meelis Einstein. „Samas ootame me Riigikogult ja valitsuselt senisest enam kodumaisel toormel põhineva ja ekspordivõimelise tööstuse väärtustamist ja toetamist – üldistatult võib öelda, et üks töökoht tööstuses annab juurde kaks kaasnevat töökohta muudel tegevusaladel,“ lisab ta.

Liidu ettevõtted peavad tähtsaks ehituse ühtse tehnilise baasi ja hea tehnilise arusaama kujundamist, nii lüüakse kaasa standardimistöös ning juhendite koostamises. Liit on üks olulisemaid Eesti Standardikeskuse koostööpartnereid, juhendeid on koostatud koostöös nii Riigi Kinnisvara AS-i kui Tööinspektsiooniga, vt näiteks http://www.eetl.ee/et/abiks-tootjale/juhendid.  Lähiaastate üks prioriteete on Euroopa ehitustoodete määruse (CPR) rakendamine.
 


Fotol vasakult: EETLi juhatuse esimees Meelis Einstein, juhatuse liikmed Egon Mats, Ivar Sikk, Veljo Haube, Vallot Mangus, Vaido Leosk, Mart Arro, Toomas Vainola ja Peep Siimon, revisjonikomisjoni liige Jaak Saar.
Foto: Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liit
 
Vt fotosid siit.

Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liit (asutatud 1993. a) on ehitusmaterjalide tootmise ja müügiga tegelevate ettevõtjate ühendus, kuhu kuulub 63 liiget. Liidu liikmete ehitusmaterjalide realiseeerimise netokäive oli 2014. a 418 miljonit eurot.

Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liidu ettevõtted ehitusnäitusel 2015

Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liit
12.04.2015


8.-11. aprillini toimus Eesti Näituste messipaviljonis mess Eesti Ehitab 2015. Ehitusmessi avasid Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi asekantsler Ando Leppiman ning Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liidu juhatuse esimees Meelis Einstein.

Tavapäraselt on messil oma väljapanekuga väljas ka Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liitu kuuluvad ettevõtted, seekord näiteks AS Aeroc Jämerä, AS Esco/Weckman, OÜ Hörmann Eesti, AS Lasita Aken, AS Malmerk, OÜ Monier, AS Paroc, OÜ Penosil Eesti, AS Reideni Plaat, AS Saint-Gobain Ehitustooted, OÜ Sakret, AS Uninaks, AS Viking Window, OÜ VKG Plokk, AS Wienerberger.  

Käesolev mess on järjekorras 19.

Foto: Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liit
Fotol: Meelis Einstein (Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liidu juhatuse esimees), taustal Ando Leppiman (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi asekantsler) ning Epp Sultsmann (Eesti Näituste projektijuht).

Vt ehitusmessi fotosid siit.

Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liit (asutatud 1993. a) on ehitusmaterjalide tootmise ja müügiga tegelevate ettevõtjate ühendus, kuhu kuulub 63 liiget. Liidu liikmete ehitusmaterjalide realiseerimise netokäive oli 2014. a 418 miljonit eurot.

Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liidu ja panga Swedbank seminar 2015

Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liit
06.03.2015

5. märtsil toimus pangas Swedbank taas kord Swedbanki ja Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liidu ühisseminar. Vaadati tagasi 2014. a tulemustele meil ning lähisriikides ja prognoositi 2015. a toimuvat.

Ehitusmahtude osas oodatakse 2015. aastal mõningast tagasiminekut, eriti taristuehituse osas. Ehitusmaterjalitootjad loodavad siiski väikest kasvu, toetudes ekspordile ja erasektori elamuehituse osale.
Swedbankil oli võimalik tutvustada ka värskelt läbiviidud tööstusettevõtete uuringu tulemusi, kust selgus, et Eesti ehitusmaterjalitootjad on mõõdukalt optimistlikud ning planeerivad investeerida efektiivsuse tõstmisse.

Vt lisaks siit.

Vt seminari fotosid siit.

Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liit (asutatud 1993. a) on ehitusmaterjalide tootmise ja müügiga tegelevate ettevõtjate ühendus, kuhu kuulub 63 liiget. Liidu liikmete ehitusmaterjalide realiseerimise netokäive oli 2014. a 418 miljonit eurot.

Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liidu üldkoosolek 2014 2

Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liit
31.10.2014
        
30. oktoobril 2014. a toimus Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liidu sügisene üldkoosolek.
 
Üldkoosolek toimus Tartu Ülikooli Raamatukogu konverentsikeskuses. Nordea Pank Eesti peaanalüütik Tõnu Palm iseloomustas majandusarenguid Eestis ja lähiriikides, andes ülevaate ka võimalikest lähituleviku stsenaariumitest.
 
EETL üldkoosolek kinnitas EETL 2015. aasta tegevuskava ja eelarve.
 

Foto: Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liit
 
Vt fotosid siit.

Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liit (asutatud 1993. a) on ehitusmaterjalide tootmise ja müügiga tegelevate ettevõtjate ühendus, kuhu kuulub 63 liiget. Liidu liikmete ehitusmaterjalide realiseeerimise netokäive oli 2013. a 414 miljonit eurot.

Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liidu üldkoosolek 2014 1

Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liit
06.06.2014
        
5. juunil 2014. a toimus Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liidu üldkoosolek.
 
Üldkoosolek viidi läbi AS-is BLRT Grupp, tutvuti kontserni tegevusega ning külastati kontserni ettevõtteid. Marika Korka Maksu- ja Tolliametist kõneles tänavu aasta rakenduvatest õigusaktidest seoses tööliste registreerimise ja käibemaksu deklareerimisega.
 
EETL üldkoosolek kinnitas EETL 2013. aasta aruandluse.
 

Foto: Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liit
 
Vt fotosid siit.

Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liit (asutatud 1993. a) on ehitusmaterjalide tootmise ja müügiga tegelevate ettevõtjate ühendus, kuhu kuulub 64 ettevõtet. Liidu liikmete ehitusmaterjalide realiseeerimise netokäive oli 2013. a 414 miljonit eurot.

Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liidu ettevõtted ehitusnäitusel 2014

Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liit
05.04.2014

2.-5. aprillini toimus Eesti Näituste messipaviljonis mess Eesti Ehitab 2014. Ehitusmessi avasid majandus- ja taristuminister Urve Palo ning Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liidu juhatuse esimees Meelis Einstein.

Tavapäraselt on messil oma väljapanekuga väljas ka Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liitu kuuluvad ettevõtted, seekord näiteks AS Aeroc Jämerä, OÜ Hörmann Eesti, AS Jeld-Wen Eesti, AS Lasita Aken, AS Malmerk, OÜ Monier, AS Paroc, OÜ Penosil Eesti, AS Reideni Plaat, AS Rudus, AS Soudal, AS Uninaks, AS Viking Window, OÜ VKG Plokk, OÜ Werrowool, AS Wienerberger.  

Käesolev mess on järjekorras 18.
 

Foto: Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liit
Fotol: Meelis Einstein (Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liidu juhatuse esimees) ja Uku Toom Eesti Raadiost.

Vt ehitusmessi fotosid siit.

Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liit (asutatud 1993. a) on ehitusmaterjalide tootmise ja müügiga tegelevate ettevõtjate ühendus, kuhu kuulub 64 ettevõtet. Liidu liikmete ehitusmaterjalide realiseerimise netokäive oli 2013. a 414 miljonit eurot.

Stockholmi ehitusmessil Nordbygg 2014

Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liit
05.04.2014

01.-04. aprillini 2014 toimus Stockholmis ehitusmess Nordbygg, mis on Põhjamaade üks suuremaid ehitusmesse.

Seekordsel messil oli Eestil omaette väljapanek, mida finantseeris ja korraldas Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus. Kokku oli Eesti stendil esindatud 12 meie ehitusmaterjalitootjat, nende hulgas ka EETL liikmed AS Aeroc Jämerä, AS Lasbet Tootmine, OÜ Malmerk Klaasium, AS Rake, AS TMB, OÜ Werrowool.
Osalejate meelsus oli positiivne, kiideti EAS-i poolset korraldatust ja külastajate professionaalsust, murekohaks oli messiboksi suhteline väiksus võrreldes osavõtvate ettevõtete arvuga.

Meie liikmete emaettevõtetest või esindustest võis näha näiteks Saint-Gobaini, Schücot, Parocit, Rockwooli, Ruukkit.

Foto: Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liit

Vt fotosid messilt siit.
 
Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liit (asutatud 1993. a) on ehitusmaterjalide tootmise ja müügiga tegelevate ettevõtjate ühendus, kuhu kuulub 64 ettevõtet. Liidu liikmete ehitusmaterjalide realiseerimise netokäive oli 2013. a 414 miljonit eurot.
  

Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liidu ja panga Swedbank seminar 2014

Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liit
27.03.2014
      
24. märtsil toimus pangas Swedbank taas kord Swedbanki ja Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liidu ühisseminar. Vaadati tagasi 2013. a tulemustele meil ning lähisriikides ja prognoositi 2014. a toimuvat.

Vaatamata ehitussektori oodatust positiivsemale tulemusele 2013. aastal, on panga tänavuse aasta ehitusprognoosid tagasihoidlikumad, eelkõige arvatava languse tõttu taristuobjektide ja mitteleuhoonete ehitamisel.
Swedbank tutvustas ka selleaastast tööstusettevõtete uuringut, kust selgus, et Eesti ehitusmaterjalitootjaid mõjutab oluliselt välisnõudluse leidmine, ekspordi kasvatamiseks otsitakse võimalusi nii tootearenduses kui efektiivsuse tõstmises.

Vt täpsemalt siit.
 
Vaata fotosid fotogaleriist.

 

Aasta keskkonnasõbralik ettevõte 2013 - OÜ Werrowool

Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liit
31.01.2014
         
Täna autasustas keskkonnaminister 2013. aasta keskkonnasõbralikemaid ettevõtteid.
Aasta keskkonnasõbraliku ettevõtte konkursi üldvõitja on OÜ Werrowool, kelle puhul Keskkonnaministeerium hindas terviklikku keskkonnateadlikku tootmist ja ettevõtte juhtimist. OÜ Werrowool toodab Eesti kohalikest paberijäätmetest keskkonnasõbralikku soojustusmaterjali tselluvilla. Ettevõte saab SA Keskkonnainvesteeringute Keskuse toel valida välja pakutud auhindade seast keskkonnatulemuslikkuse või enesetäienduseks auhinna, mille maksimaalne väärtus on 35 000 eurot.
OÜ Werrowool tuli võitjaks ka keskkonnasõbraliku toote või teenuse kategoorias ning keskkonnajuhtimise kategoorias.
Lisaks otsustas hindamiskomisjon esitada OÜ Werrowool Euroopa kekskonnasõbraliku ettevõtte konkursile, seda nii keskkonnajuhtimise kategoorias kui ka keskkonnasõbraliku toote või teenuse kategoorias.

Loe lähemalt siit.

Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liit (asutatud 1993. a) on ehitusmaterjalide tootmise ja müügiga tegelevate ettevõtjate ühendus, kuhu kuulub 64 ettevõtet. Liidu liikmete ehitusmaterjalide realiseerimise netokäive oli 2012. a 385 miljonit eurot.
  

Riigikohus tunnistas kehtetuks keskkonnatasude määruste muudatused

Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liit
17.12.2013
        
24. oktoobril 2012. a esitasid Eesti Mäetööstuse Ettevõtete Liit, Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liit, Eesti Turbaliit ja Eesti Keemiatööstuse Liit ühiselt taotluse õiguskantslerile Vabariigi Valitsuse oktoobris vastu võetud määruse nr 83, millega tõsteti maavaravaru kaevandamisõiguse ja vee erikasutusõiguse tasumäärasid, osas põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse alustamiseks. Küsimusele lõpliku lahendi saamiseks pöördus õiguskantsler 6. juunil 2013. a Riigikohtu poole.
Eile tunnistas Riigikohus Vabariigi Valitsuse poolt 2012. a muudetud kaevandamisõiguse tasumäärad ja vee erikasutusõiguse tasumäärad põhiseadusega vastuolus olevateks ning kehtetuteks.

Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liit tänab Riigikohust, õiguskantslerit, advokaadibüroo Sorainen partnerit Allar Jõksi ning kõiki partnereid, kes aitasid kaasa õiglase tulemuse saavutamisele.

Märgime, et antud küsimusega ei tahtnud kaevandajad näidata nagu nad ei tahaks keskkonnakasutuse eest tasuda, vaid seda, et majanduse plaanimisel peab riik oma partneritega arvestama.
Oluline on, et keskkonnatasudest räägitakse õige nimega. Keskkonnaminister on sidunud kaevandamisõiguse tasu suurendamise ülemääraste keskkonnakahjudega ja kaevandamismahtude vähendamise vajadusega. Kuid ehitusmaavarade kaevandmisõiguse tasu suurendamine ei vähenda keskkonnakoormust, sest teede ja hoonete materjalikasutus sõltub eelkõige kasutatavate ehitusmaterjalide tehnilistest parameetritest. Küll võib tasumäärade kasv kaasa tuua ehitusmahtude vähenemise - sellal kui mitmed meie arengukavad räägivad vajadusest suurendada nii teedeehituse kui elamuehituse mahte. Ministeerium ei ole siiani esitanud konkreetseid terviklikku käsitlust võimaldavale analüüsile (keskkond, majandus, sotisaalpoliitika) toetuvaid põhjendusi tasumäärade tõstmiseks ega konkreetseid andmeid ehitusmaavarade kaevandamisest tingitud keskkonnakahju kohta. Sealjuures tuleb märkida, et seaduse kohaselt peavad kaevandajad lisaks keskkonnatasudele niikuinii kompenseerima kogu põhjustatud kahju.
Eesti Mäetööstuse Ettevõtete Liidu initsiatiivil läbi viidud uuringu kohaselt on ehitusmaterjalitööstus ja lubjakivitööstus täna majandustulemusena nullis ning prognoosi kohaselt pole need tõusvate keskkonnatasude mõju tõttu enam konkurentsivõimelised (kantud maksude ja kasumi suhe on miinuses); võrreldes tingliku rahvusvahelise keskmisega (vastavalt PwC uuringule 2010) tuleks keskkonnatasusid tuua oluliselt allapoole (allikas: Eesti kaevandussektori ettevõtete maksukoormuse analüüs. Ernst & Young Baltic AS, 2013).
Keskkonnatasude jätkuv tõus pärsib meie ettevõtete konkurentsivõimet, eelkõige ekspordivõimekust, ei võimalda maksta töötajatele paremat palka, teha vajalikke (keskkonna)investeeringuid jne.
Kaevandamisettevõtted ja liidud on väga huvitatud tihedast ja sisulisest ning mõlema poole huve arvestavast koostööst Keskkonnaministeeriumiga ja loodavad, et Riigikohtu otsus loob võimaluse tervemaks ja ausamaks diskussiooniks uute keskkonnatasude üle perioodiks 2016+.

Riigikohtu otsus vt siit.


Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liit (asutatud 1993. a) on ehitusmaterjalide tootmise ja müügiga tegelevate ettevõtjate ühendus, kuhu kuulub 65 liiget. Liidu liikmete ehitusmaterjalide realiseerimise netokäive oli 2012. a 385 miljonit eurot.

Läti Ehitusmaterjalide Tootjate Liit külastas EETLi

Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liit
05.11.2013
        
Läti Ehitusmaterjalide Tootjate Liidu esindajad saabusid eile Eestisse, et koos Eesti liiduga teha kokkuvõtteid möödunud aasta jooksul toimunu kohta ning arutada tulevikuplaane.
Läti liitu kuuluvatel tootjatel on läinud siiani väga hästi, neil on 16 (suur)ettevõtet, kokku üle 600 miljoni lati käivet ja kokku üle 6000 töötaja, viimastel aastatel on ekspordi osa järjekindlalt kasvanud (ca 85%). Kolmandiku liidu mahust moodustab küll Liepaja metallurgiatehas, mis kahjuks on hetkel sattunud finantsraskustesse.
Tööstusettevõtete üks peamisi probleeme on seotud kalli elektrienergiaga – eriti rohelise energia kasutamisvajadusest tuleneva kõrge hinnatasemega, loodetakse saada soodustust rohelise energia hinnakomponendi osas.Vähem kui kahe kuu pärast läheb Läti üle eurole – eksportivatel ettevõtjatel on siin suured ootused seoses ekspordialase suhtluse lihtsustumisega.
Täna külastati OÜ Krimeltet, tutvuti ettevõtte tootmisega ning kuulati meie tootja positiivset kuvandit.

Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liit (asutatud 1993. a) on ehitusmaterjalide tootmise ja müügiga tegelevate ettevõtjate ühendus, kuhu kuulub 65 liiget. Liidu liikmete ehitusmaterjalide realiseerimise netokäive oli 2012. a 385 miljonit eurot.



Foto: Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liit
Fotol vasakul Läti Ehitusmaterjalide Tootjate Liidu juhatuse esimees Juris Grinvalds (SIA Sakret).
 

Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liit 20

Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liit
26.09.2013
       
Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liidu liikmed tähistasid täna koos külalistega liidu 20. sünnipäeva Vihula mõisas Virumaal.

Liidu asutamiskoosolek toimus 21. juunil 1993. aastal Tallinna Botaanikaaias, mittetulundusühingu ametliku registreerimiseni jõuti Vabariigi Valitsuse 26. oktoobri 1993. aasta istungil.
Vastavalt uuele Mittetulundusühingute ja sihtasutuste seadusele koostati 1998. aastal uus liidu põhikiri ning EETL sai uue registrinumbri – 80053157.
EETL tähtsaimaks eesmärgiks on oma liikmete ühiste huvide eest seismine nii parlamendi, valitsuse, ministeeriumide kui teiste organisatsioonide tasandil. Samuti tegeldakse ehitusmaterjaliala kitsaskohtade väljaselgitamise ja nendele lahenduste otsimisega. Tegevuse hulka mahuvad nii Euroopa kui Eesti ehitusmaterjale käsitlevad õigusaktid, tehnilise nõudeid kirjeldavad standardid kui ka juhendid ja muud abimaterjalid. Liikmete abiga koostatakse kord kvartalis ehitusmaterjalide müügi turu-ülevaade ning edastatakse pidevalt ehitusalaga seotud andmeid.
Täna kuulub Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liitu 65 liiget, liidu tegevus on jagatud viide tooterühma: sideained ja täitematerjalid, betoon, teras, avatäited ja ehitustooted. Iga tooterühm lähtub oma spetsiifikast ning iga rühma veab konkreetne EETL juhatuse liige.
EETL juhatusse kuulub 10 liiget, liidu juhatuse esimees on Meelis Einstein (AS Kunda Nordic Tsement).


Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liit (asutatud 1993. a) on ehitusmaterjalide tootmise ja müügiga tegelevate ettevõtjate ühendus, kuhu kuulub 65 liiget. Liidu liikmete ehitusmaterjalide realiseerimise netokäive oli 2012. a 385 miljonit eurot.



Foto: Raivo Tiikmaa
 

CPR - täna jõustus täies mahus Euroopa Ehitustoodete määrus

Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liit
01.07.2013
        
Ehitusmaterjalide ja –toodete olulisim õigusakt oli siiani 1989. aastast kehtiv Ehitustoodete direktiiv (CPD). Direktiivi peamine eesmärk on tagada ehitustoodete kui kaupade vaba liikumine Euroopas, s.t likvideerida riikidevahelised tehnilised tõkked. Alates 1. juulist 2013 vahetab Ehitustoodete direktiivi välja Ehitustoodete määrus (CPR) – otsekohalduv kõrgeima taseme Euroopa õigusakt (305/2011/EL). Otsekohalduv – see tähendab, et see õigusakt kehtib sõna-sõnalt ka Eestis ega vaja mingit rakendusmenetlust.
Olulisemad muudatused seoses uue õigusaktiga on seotud toote vastavust tõendava dokumendiga – harmoneeritud tehnilise kirjeldusega kaetud ehitustoote puhul koostab tootja (või tema volitatud esindaja) alates 1. juulist turule lastava ehitustoote kohta toimivusdeklaratsiooni (DoP ehk declaration of performance). Kuni 30. juunini koostab tootja endiselt vastavusdeklaratsiooni ning need dokumendid kehtivad edasi ka peale 1. juulit (eeldusel, et need tooted lasti turule enne 1. juulit).
Loe lähemalt siit.

Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liit (asutatud 1993. a) on ehitusmaterjalide tootmise ja müügiga tegelevate ettevõtjate ühendus, kuhu kuulub 64 ettevõtet. Liidu liikmete ehitusmaterjalide realiseerimise netokäive oli 2012. a 385 miljonit eurot.
 

Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liidul uus juhatus

Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liit
24.05.2013
        
Eile toimunud üldkoosolekul valis Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liit uue juhatuse. Liidu tooterühmade toel tegutseva struktuuri toetamiseks valitakse osa juhatusest otse tooterühmade poolt: Tõnis Neilinn (Avatäidete tooterühm, AS Malmerk Fassaadid), Vaido Leosk (Betooni tooterühm, AS E-Betonelement), Mart Arro (AS Saint-Gobain Ehitustooted) ja Raivo Vasnu (AS Wienerberger) (mõlemad Ehitustoote tooterühm), Veljo Haube (Sideainete ja täitematerjalide tooterühm, OÜ Väo Paas) ning Peep Siimon (Terase tooterühm, AS Esco / Weckman). Üldkoosoleku poolt valiti veel juhatusse Meelis Einstein (AS Kunda Nordic Tsement), Egon Mats (AS Lasita Aken), Vallot Mangus (AS TMB) ja Toomas Vainola (AS Rudus).
Vahetult peale üldkoosolekut toimunud EETL juhatuse koosolek valis taas Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liidu juhatuse esimeheks Meelis Einsteini. Meelis Einstein on Eesti ühe suurema ehitusmaterjalitootja, AS-i Kunda Nordic Tsement tegevdirektor.
Liidu revisjoni viivad järgmisel kahel aastal läbi Tiit Raud (AS Saint-Gobain Glass Estonia) ja Ivar Sikk (AS Aeroc Jämerä).
EETL-i liikmed arutlesid meie ettevõtete võimaluste üle tööstus- ja ehitussektoris, kuulatas Meelis Einsteini esitlust olukorra kohta ehitusmaterjalitööstuses ning Inseneribüroo Vahter & Hendrikson esindaja Peeter Vahteri esitlust Euroopa ehitustoodete määruse täies mahus rakendumise kohta 1. juulil 2013.
Vaatamata Eesti majandusala ja ehitusala inimeste senisest veidi pessimistlikumatele prognoosidele 2013. a tulemuste suhtes loodavad ehitusmaterjalitootjad jääda tänavu eelmise aastaga võrreldes plussi.

Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liit (asutatud 1993. a) on ehitusmaterjalide tootmise ja müügiga tegelevate ettevõtjate ühendus, kuhu kuulub 64 ettevõtet. Liidu liikmete ehitusmaterjalide realiseerimise netokäive oli 2012. a 385 miljonit eurot.

Foto: Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liit
Fotol revisjonikomisjoni liige Ivar Sikk, juhatuse liikmed Veljo Haube, Vaido Leosk  ja Peep Siimon, revisjonikomisjoni liige Tiit Raud, juhatuse liikmed Raivo Vasnu ja Egon Mats ning juhatuse esimees Meelis Einstein.
 

Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liidu ettevõtted ehitusnäitusel 2013

Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liit
08.04.2013
       
3.-6. aprillini toimus Eesti Näituste messipaviljonis mess Eesti Ehitab 2013. Ehitusmessi avasid majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts ning Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liidu juhatuse esimees Meelis Einstein.

Tavapäraselt on messil oma väljapanekuga väljas ka Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liitu kuuluvad ettevõtted, seekord näiteks AS Aeroc, AS Ikodor, AS Lasita Aken, AS Malmerk, OÜ Mira Ehitusmaterjalid, OÜ Monier, AS Paroc, OÜ Penosil Eesti, AS Pipelife Eesti, AS Rake, AS Reideni Plaat, AS Saint-Gobain Ehitustooted, AS Uninaks, AS Viking Window, OÜ VKG Plokk, AS Esco/Weckman, AS Wienerberger.  

Käesolev mess on järjekorras 17.


Foto: Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liit
Fotol paremalt: Juhan Parts (majandus- ja kommunikatsiooniminister), Meelis Einstein (Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liidu juhatuse esimees).
Vt ehitusmessi fotosid siit.
 

Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liidu ja panga Swedbank seminar 2013

Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liit
03.03.2013
     
26. veebruaril  toimus pangas Swedbank taas kord Swedbanki ja Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liidu ühisseminar. Vaadati tagasi 2012. a tulemustele meil ning lähisriikides ja prognoositi 2013. a toimuvat.

Panga esindajad on tuleviku prognoosimisel konservatiivsemad, nähes tänavu aasta ca 6%-list langust ning 2014. aastal veelgi suuremat võimalikku ehitusmahu vähenemist. EETL liikmete hulgas on arvamused väga erinevad – osad ettevõtetest eeldavad mahu vähenemist ja osad suurenemist.
Ühte meelt ollakse selles osas, et CO₂ kvootide ning Euroopa rahastuse oluline vähenemine mõjutab ehitusmahtu negatiivselt. Kasvuabi loodetakse ekspordilt ja mõningal määral ka riigisisesest ehitusest (mitteeluhooned).

Ülevaate IT-elust andis värske Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi asekantsler Taavi Kotka, rõhutades IT-lahenduste üha suuremat olulisust meie igapäevaelus – ärgem alahinnakem virtuaalmaailma võimalusi ja ohtusid!

Hooaja alguse seminar on endiselt populaarne – osales umbes 40 ehitusmaterjaliettevõtjate esindajat.

Vaata fotosid fotogaleriist.

 

Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liidu sügisene üldkoosolek 2012

Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liit
30.11.2012
      
29. veebruaril toimus Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liidu 2012. aasta sügisene üldkoosolek. Külastati Viru Keemia Grupi kontserni, tutvuti kontserni tegevustega ja uuriti lähemalt VKG õlitööstust. Teatavasti kuulub nüüd VKG kontserni ka ettevõte VKG Plokk, mis toodab poorbetoonist väikeplokke.
VKG Plokk on Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liidu liige.

Meelis Eldermann, kes on nii Viru Keemia Grupi juhatuse liige kui ka Eesti Keemiatööstuse Liidu juhatuse esimees, kõneles nii keemiatööstuse liidu ettevõtmistest kui ka laiemalt Eesti keemiatööstuse muredest ja rõõmudest.

Kiideti heaks EETL tegevuskava 2013. aastaks. Tähelepanu on järgmisel aastal kontsentreeritud Euroopa ehitustoodete määruse 305/2011 täielikule jõustumisele ja sellega kaasnevatele muudatustele; samuti tegeldakse senisest suuremas mahus standardimistööga ning eraldi pööratakse suuremat tähelepanu juhendmaterjalide koostamisele.

Vaata fotosid fotogaleriist.
 

Külas Läti Ehitusmaterjalide Tootjate Liidul

Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liit
23.11.2012

Eesti ja Läti ehitusmaterjalide tootjate liidud kohtusid Riias 22. novembril 2012.

Läti Ehitusmaterjalide Tootjate Liit on uuesti taasasutatud kahe ja poole aasta eest. Liidus on praegu 16 liiget. Juhatuse esimeheks on Juris Grinvalds (Sakret). Ehitusmaterjalide müügi mõttes arvatakse praegu Läti olevat 2001. aasta tasemel, 2012. aasta käibeks oodatakse üle 600 miljoni lati.
Liit näeb oma suuremate ülesannetena koostööd Maksuametiga, erinevate tehniliste nõuete kehtestamist, standardimise tehnilise komitee tegevust ning energeetilliste probleemide (eelkõige nn rohelise komponendi maksumus elektri hinnas) lahendamist.

Külastasime ka Cemexi tsemenditehast. Tehases pööratakse ekstra tähelepanu ohutusküsimustele.

Vaata fotosid fotogaleriist.
 

Ettevõtlusliidud pöörduvad õiguskantsleri poole

24.10.2012
         
Ettevõtlusliidud pöördumises õiguskantslerile: valitsuse tegevus on vastuolus põhiseadusega

Täna, 24. oktoobril 2012. a. esitasid Eesti Mäetööstuse Ettevõtete Liit, Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liit, Eesti Turbaliit ja Eesti Keemiatööstuse Liit ühiselt taotluse õiguskantslerile Vabariigi Valitsuse oktoobris vastu võetud määruse nr 83, millega tõsteti maavaravaru kaevandamisõiguse ja vee erikasutusõiguse tasumäärasid, osas põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse alustamiseks.

"Neli ettevõtlusliitu leiavad, et kõnealune määrus on vastuolus põhiseadusest tulenevate õiguspärase ootuse põhimõttega ning hea õigusloome tavaga," selgitab Eesti Mäetööstuse Ettevõtete Liidu juhatuse esimees Rein Voog. Samuti on antud määruse puhul vastuolu Keskkonnatasude seaduse ning Vabariigi Valitsuse enda poolt 29.11.2011 kinnitatud Kaasamise hea tavaga, kinnitavad pöördumise tegijad.

Voog selgitab, miks pidasid ettevõtlusliidud vajalikuks õiguskantsleri abi paluda: „On kurb, kui ettevõtjad peavad oma õiguste kaitseks minema sellisele teele ning pöörduma õiguskantsleri poole, kuid valitsus ei jätnud meile enam mingit muud võimalust. Normaalses õigusriigis selliseid asju sündida ei tohiks.“

Lisainfo:

Eesti Mäetööstuse Ettevõtete Liit – Rein Voog, 5022233
Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liit – Enno Rebane, 5182662
Eesti Turbaliit – Erki Niitlaan, 5527327
Eesti Keemiatööstuse Liit – Kärt Kasak, 58362008
 

Keskkonnatasude ootamatu muutmine

09.10.2012
        
Täna ilmusid Riigi Teatajas kaks kaevandajatele olulist Vabariigi Valituse määruse muudatust „Vee erikasutusõiguse tasumäärad veevõtu eest veekogust või põhjaveekihist“ ning „Riigile kuuluva maavaravaru kaevandamisõiguse tasumäärad“. Kuigi määruste eesmärk seletuskirja järgi on Eesti veeressursi ning maavaravarude parema kaitse ja säästliku kasutamise tagamine, tundub et tegelik eesmärk on hoopis eelarve tulude poole kasvatamine.
 
Viimane maavara kaevandamisõiguse ja veekasutuse tasu määra muutus toimus 12.11.2009, mil Valitsus kinnitas uued tasumäärad alates 2010. aasta algusest. Määruses endas olid toodud konkreetsed tasu määrad aastate lõikes aastateks 2010-2015. Juba siis tõusid need määrad drastiliselt, kuid siis lubati kaevandajatele, et nüüd on tasu määrad kuueks aastaks paigas, need enam ei muutu ja kaevandajad võivad oma tegevust nende järgi planeerida. Siiski otsustas Valitsus neid lubadusi eirata ning uute määrustega keskkonnatasusid veel kord tõsta, mille tulemuseks on keskkonnatasude tõus 2012. a kohati üle 26%.
 
Ettevõtlusliidud, kes esindavad kaevandajaid ja nende toodangu tarbijaid, ei saa nõustuda Valitsuse seisukohtadega ning leiavad, et tegu on investeerimiskindluse, õigustatud ootuse printsiibi ja hea õigusloome tava jämeda rikkumisega Valitsuse poolt. Eelnõu oli nii „salajane“, et see ei ilmunud isegi Vabariigi Valitsuse eelnõude infosüsteemis. Samuti juhime tähelepanu sellele, et mõnel meist on Keskkonnaministeeriumiga allkirjastatud ning kehtivad Vaba tahte lepingud, milles Keskkonnaministeerium võttis endale kohustuse tutvustada ettevõtlusliidule ettevõtjaid/organisatsioone mõjutavaid keskkonnaõigusakte võimalikult varakult ning kaasama meid majandustegevust mõjutavate keskkonnaõigusaktide koostamisse või andma võimaluse neid enne jõustumist kommenteerida ning kommentaaridega võimalusel arvestama. Midagi sellist ei toimunud, mis seab tõsise kahtluse alla sellised kaasamist soodustavad lepingud üldiselt.
 
Kuna me leiame, et meie õigusi on rikutud, otsustasid Eesti Mäetööstuse Ettevõtete Liit, Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liit, Eesti Turbaliit ja Eesti Keemiatööstuse Liit ühiselt asuda ette valmistama avaldust õiguskantslerile, et saada hinnang Vabariigi Valitsuse määrustele lähtudes hea haldustava printsiibist.
 
Lisainfo:
 
Eesti Mäetööstuse Ettevõtete Liit – Rein Voog, juhatuse esimees 5022233
Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liit – Enno Rebane, tegevdirektor 5182662
Eesti Turbaliit – Erki Niitlaan, tegevdirektor 5527327
Eesti Keemiatööstuse Ettevõtete Liit – Hallar Meybaum, tegevdirektor 516992

 

Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liit kohtus Riigikogu Majanduskomisjoniga

Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liit
12.06.2012
       
Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liidu esindajad külastasid 11.06.2012 Riigikogu, kohtudes Riigikogu Majanduskomisjoniga.
Kohtumise eesmärgiks oli anda ülevaade ehitusmaterjalitootjate probleemidest ja vajadustest koos eesmärgistatud arenguvõimalustega. Tootjad vastasid ka Majanduskomisjoni liikmete küsimustele.

Ehitustooteid valmistatakse nii metalli-, puidu-, keemia-, mäe- kui mittemetalsetest materjalidest toodete tööstuses. Ainuüksi viimases on nelja aastaga jäänud vähemaks 2500 töötajat, mis tähendab riigile tulu- ja sotsiaalmaksu näol ligikaudu 16 miljoni euro kaotamist aastas. Sealjuures on tööstuslik tootmine vähenenud 50-75% (sõltuvalt tooterühmast). Teisalt on samal ajal tõstetud märkimisväärselt ehitustoodetega seonduvaid makse ja tasusid (kaevandamisõiguse tasu, elektrihinna tõus suurematele tootjatele, erimärgistatud kütuse kasutusvõimaluse kadumine).
Selliste taustateadmiste juures on oluline, et riigis hoitaks stabiilset ettevõtluskeskkonda mitte üksi üldisel tasemel, vaid ka tööstusharude tasemel.

Probleemidest teemade kaupa.
1. Ehitusmaavarade kasutamine. Praxise Keskkonnakulutuste analüüsi 2012 alusel on Eesti  sisemajanduse kogutoodanguga võrreldes üks Euroopa kõige kõrgema saaste- ja ressursitasude osakaaluga riike (1999-2009), sealjuures teiste riikide osakaal on vähenenud, pidades silmas ettevõtete konkurentsivõimalusi. Reeglina kehtestatakse uus hüppeline maksutõus väga lühikese etteteatamisajaga. See toob kaasa ootamatu hinnatõusu kogu ehitussektoris.
Ettepanek: planeerida kaevandusõiguse tasu ja muud keskkonnatasud ette 10-15 aastaks, sealjuures peab selline kava baseeruma mõjude analüüsil.

2. Elektrienergia hüppeline hinnatõus on juba toimunud suuremate ettevõtete osas ja elektrienergia kogukulu koos ülekandetasude ja maksudega on juba praegu kõrgem kui Skandinaavias. Järgmisel aastal seoses kogu elektrituru avanemisega leiab see aset järgmine hinnatõus kõigi muude ettevõtete puhul.
Ettepanek: Eesti energeetikapoliitikat ellu viies tagada muu hulgas ettevõtetele konkurentsivõimeline elektrienergia hind. Näiteks alandada siseriiklikke tasumäärasid tootmisettevõtetele (kaasa arvatud liitumine); soodustada ettevõtete endapoolset elektrienergia tootmist jms.

3. Taristuobjektide varustamisel eelistada kohalikke ehitusmaterjale. Praktiliselt kõik riigid kasutavad teedehituses kohalikke maavarasid (juhul, kui omavad neid); see tähendab paremat tööhõivet, kõrgemat teadmiste taset, spetsialiseeritust selles vallas, teadusasutuste, sertifitseerijate, laborite toimimist + makse riigile.
Ettepanek: riigipoolne toetus teedeehitusuuringutele kohalike materjalide kasutamise suurendamiseks (Tehnikaülikool, Tehnikakõrgkool); toetada võimalikku täielikku materjalikasutust (paekiviliiv, sõelmed); toetada betoonteede ehitamist kui kohalikel materjalidel baseeruvat kvaliteetse tee ehitamise võimalust kõrge liiklustihedusega teede puhul.

4. Aus konkurents. Tootjad teevad koostööd Maksu- ja Tolliametiga võrdsete konkurentsitingimuste nimel.
Ettepanek: riigipoolne suurem tähelepanu ausa konkurentsi põhimõtete järgimisele ettevõtluses; ebaausate ettevõtjate puhul senisest aktiivsem ärikeelu võimaluse kasutamine.

5. Hea ehitustava. Eestis jälgitakse ehitusprotsessis paljude erinevate riikide nõudeid (Vene, Soome, Rootsi, Saksa, Ühendkuningriigi jne). Lihtsustades võib öelda, et puudub selgus, kuidas õigesti ehitada.
Ettepanek: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ja Tallinna Tehnikaülikooli koostöös sisustada Eesti hea ehitustava süsteemsete tehniliste juhenditega. Ka liidud saaksid siin appi tulla, kuid see eeldab ka riigivalitsejate poolset tuge selleks tegevuseks.

6. Uute hoonete ehitusmaht jääb mitu korda alla vajaduspõhisele ehitusmahule. Sellele järeldusele viib ka Elamumajanduse arengukavas 2008-2013 esitatu („arenenud majandusega heaoluriikides peetakse elamufondi taastuvvajaduseks 4 % aastas“).
Ettepanek: Kiitust väärivad Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi meetmed olemasoleva elamufondi muutmiseks energiasäästlikumaks; selle kõrval vajame riikliku poliitikat ka uute hoonete ehitamise aktiivsemaks muutmiseks.
 
Riigikogu poolt osalesid kohtumisel kõik Riigikogu Majanduskomisjoni liikmed ja komisjoni ametnikud, Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liidu poolt juhatuse esimees Meelis Einstein, juhatuse liikmed Veljo Haube, Vaido Leosk, Toomas Vainola ja tegevdirektor Enno Rebane.

 

Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liit kohtus Maksu- ja Tolliametiga

Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liidu üldkoosolek 2012 1

Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liit
27.04.2012
       
26. aprillil 2012. a toimus Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liidu üldkoosolek.

Külastati Riigikogu, kus Riigikogu tegemisi tutvustas Riigikogu liige Urve Palo. Urve Palo on töötanud varasemalt EETL ühe liikmesfirma juhina ja EETL revisjonikomisjoni juhina. Riigikogus on Urve Palo Majanduskomisjoni aseesimees. Ehitusmaterjalitootjatele kõneles riigi rahandusest Riigikogu Rahanduskomisjoni aseesimees Rannar Vassiljev ning riigi energeetikast Eesti Taastuvenergia Koja juhataja Rene Tammist.

EETL üldkoosolek kinnitas EETL 2011. aasta aruandluse ning EETL uue liikmemaksu reglemendi.


Foto: Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liit
 
Vt fotosid siit.
 

Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liidu ettevõtted ehitusnäitusel 2012

Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liit
14.04.2012
      
11.-14. aprillini toimus Eesti Näituste messipaviljonis mess Eesti Ehitab 2012. Ehitusmessi avasid majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts ning Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liidu juhatuse esimees Meelis Einstein.

Tavapäraselt on messil oma väljapanekuga väljas ka Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liitu kuuluvad ettevõtted, seekord näiteks AS Aeroc, AS Ikodor, AS Lasita Aken, OÜ Monier, AS Paroc, AS Rake, AS Reideni Plaat, AS Ruukki Products, AS Saint-Gobain Ehitustooted, OÜ Sakret, AS Uninaks, AS Viking Window, AS Esco/Weckman, AS Wienerberger.  

Käesolev mess on järjekorras 16.


Foto: Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liit
Fotol paremalt: Juhan Parts (majandus- ja kommunikatsiooniminister), Meelis Einstein (Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liidu juhatuse esimees), Epp Sultsmann (ehitusmessi projektijuht)
Vt ehitusmessi fotosid siit.
 

Stockholmi ehitusmessil Nordbygg 2012

Eesti Ehitusmaterjalide Tootjat Liit
22.03.2012
     
20.-23. märtsini 2012 toimus Stockholmis ehitusmess Nordbygg, Põhjamaade suuremaid ehitusmesse ligikaudu 900 eksponendiga.

Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liidu ettevõtetest olid väljas näiteks Saku Metall, Kinema; meie liikmete emaettevõtete või esindustega jäid silma näiteks Saint-Gobain, Fenestra, Aeroc, Mira, Monier, Schüco, Pipelife jt.
Esimest korda oli loodud võimalus Balti riikide ühiseks väljapanekuks, nn Balti paviljon, kus osales pea 30 ettevõtet. Teise väljapääsu juurde loodud asukohta ei peetud Eesti ettevõtete poolt küll kõige paremaks. Samas oli mess rõõmustavalt aktiivne ja külalisterohke.

Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liit kohtus messil Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse esindajaga Rootsis Christa Torm, Stockholmi messide esindajaga Peter Söderberg ja Stockholmi messide Eesti esindajajaga Margus Parve reisibüroost Karol. Arutati võimalikku Eesti ühisväljaapnekut kahe aasta pärast toimuval järgmisel messil.


Foto: Eesi Ehitusmaterjalide Tootjate Liit

Vaata fotosid messilt siit.

 

Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liidu ja panga Swedbank seminar 2012

Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liit
03.02.2012
    
Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liit ja pank Swedbank korraldasid 2. veebruaril 2012 ühise seminari. Panga ruumides toimunud järjekorras teisel sellelaadsel üritusel vaadati tagasi eelmisele aastale ning prognoositi jooksva aasta ehitusmahtusid.

Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liit on pahane riigi maksupoliitika ehitusmaterjalide tootmist puudutava osa peale - riigikogulased räägivad samale tasemele jäävast maksukoormusest, kuid ehitusmaterjalitootjad peavad hakkama saama kümnete protsentide kaupa kallinevate teguritega, näiteks kaevandamisõiguse tasu, erimärgistatud kütuse kasutusvõimaluse kaotamine maavarade, ehitustööde ja metsatööde sektorilt. See mõjutab negatiivselt ka tööstuse ekspordivõimet.
Pank Swedbank prognoosib ehitusmahtude jäämist samale tasemele võrreldes 2011. aastaga.

Külalisena kõneles ettevõtte Bolefloor esindaja oma tegemistest - looduslikku tüvejoont jälgivate laudade tootmine ja nendest valmistatavad põrandad, mööbel jne.


Foto: Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liit

Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liidu üldkoosolek

Foto: Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liit

Vaata veel üldkoosoleku fotosid siit ja siit.
 

Avatäidete paigaldajad Penosil Eestis

23.05.2011

Fibo ExClay sai 20-aastaseks

20.05.2011

Täna tähistati 20 aasta möödumist kergkruusa ja kergbetoonplokkide alase ettevõtmise algusest Pärnumaal Häädemeestel. Tegevust alustati ettevõtte Leharu nime all, AS-iks Fibo ExClay Eesti saadi 1995. aastal, vahepeal on tegutsetud ettevõtete Optiroc ja Maxit Estonia nime all, praegu kuulutakse rahvusvahelise suurkontserni Saint-Gobain koosseisus ettevõttesse Saint-Gobain Ehitustooted. Nagu Häädemeeste tehase direktor Tormis Vilberg on kenasti esile toonud, mahtus kahe aastakümne sisse umbes 3,7 miljonit kuupmeetrit kergkruusatoodangut ning ligikaudu 2,4 miljonit kuupmeetrit kergbetoonplokke – viimase arvuga võivat Tartu linna suuruse majadehulga valmis ehitada. Täna Häädemeestel kergkruusa ei valmistata, kuid kergkruusast plokid ja sillused on esindustooteks endiselt.   Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liit soovib Fibo ExClay tehasele ja Fibo toodete valmistajatele õnnelikku käekäiku ja huvitavat arengut!

Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liitu juhib Meelis Einstein

10.05.2011
      
Täna toimunud üldkoosolekul valis Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liit uue juhatuse. Liidu tooterühmade toel tegutseva struktuuri toetamiseks valitakse pool juhatust otse tooterühmade poolt: järgmisel kahel aastal juhib Avatäidete tooterühma tegevust EETL juhatuse liikmena Tõnis Neilinn (AS Malmerk Fassaadid), Betooni tooterühma koordineerib Vaido Leosk (AS E-Betoonelement), Ehitustoodete tooterühm on Ivar Veeruse (AS Saint-Gobain Ehitustooted) juhtida, Sideainete ja täitematerjalide tooterühma eest seisab Veljo Haube (OÜ Väo Paas) ning Terase tooterühma juhib Peep Siimon (AS Esco / Weckman). Lisaks neile viiele EETL juhatuse liikmele valiti üldkoosoleku poolt juhatusse üldistel alustel Meelis Einstein (AS Kunda Nordic Tsement), Egon Mats (AS Lasita Aken), Vallot Mangus (AS Tartu Maja Betoontooted), Janika Rougijainen (OÜ Estplast Tootmine), Toomas Vainola (AS Rudus) ning viimased kaheksa aastat EETL-i juhtinud Viktor Valkiainen.
Vahetult peale üldkoosolekut toimunud EETL juhatuse koosolek valis Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liidu uueks juhatuse esimeheks Meelis Einsteini. Meelis Einstein (51) on Eesti ühe suurema ehitusmaterjalitootja, AS-i Kunda Nordic Tsement tegevdirektor. Samuti on vastne juhatuse esimees Eesti Tööandjate Keskliidu volikogu liige.
Liidu revisjoni viivad järgmisel kahel aastal läbi Tiit Raud (AS Saint-Gobain Glass Estonia) ja Aadu Kana.
EETL-i liikmed arutasid meie majandus- ja ehitusvõimalusi, kuulates NCC juhatuse esimehe Toomas Aagi, panga Swedbank suurkliendihalduri Mats Tootsi ja Viktor Valkiaineni esitlusi. Vaatamata endiselt keerukale seisule on veidi paremuse poole suundumas ka ehitusmaterjalitootmine, üle kolme aasta on kvartaalses arvestuses plussi jõudmas siseturu ehitusmaterjalide müük. Vaatamata ekspordi hoogsale kasvule (I kvartalis hinnanguliselt 50%) peljatakse tänavuselt aastalt veel häid tulemusi oodata.

Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liit (asutatud 1993. a) on ehitusmaterjalide tootmise ja müügiga tegelevate ettevõtjate ühendus, kuhu kuulub 59 ettevõtet. Liidu liikmete ehitusmaterjalide realiseerimise netokäive oli 2010. a 350 miljonit eurot.

 
Foto: Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liit
Fotol esireas: juhatuse liige Janika Rougijainen, uus juhatuse esimees Meelis Einstein ja senine juhatuse esimees Viktor Valkiainen;
tagareas: revisjonikomisjoni liige Aadu Kana, juhatuse liikmed Vaido Leosk, Ivar Veerus, Peep Siimon, Egon Mats ja Toomas Vainola ning revisjonikomisjoni liige Tiit Raud

Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liidu õppereis Šveitsi 2

Pressiteade
29.04.2011
   
24.-27. märtsini viibis Eesti ehitusala ettevõtjate delegatsioon Šveitsis, Haarbruggis.
 
Õppereisi käigus viidi läbi nii teoreetiline kui praktiline koolitus koos asjakohase tootmiskeskuse külastamisega. Õppereisi programmi kuulusid järgmised teemavaldkonnad:

• ülevaade uutest Euroopa Liidu standarditest, sh Euroopa tehnilise tunnustusega kaetud kinnitustarvikute kasutamisest Euroopa Liidus, erisused riikide kaupa;
• SFS uued kinnitustarvikud klaas-, betoon- ja puitmaterjali kasutamisel;
• erinevate katuste ja katusematerjalide paigaldamine ja omavaheline sobivus;
• ülevaade erinevate ehitusmaterjalide omadustest, nende katsetamisest ja kasutusalast;
• 2012. aasta arenguperspektiivid ja suundumused kinnitustarvikute arengus.

Kinnitustarvikute teemaliste koolituste läbiviijateks olid rahvusvahelise kogemusega koolitajad: Aki Tillonen Soomest (katusetoodete ja –kinnitite tarvikud), Øivind Sæther Norrast (klaasi ja fassaadide tarvikud), Walter Seifert Šveitsist (ehitustarvikud) ja Enno Rahuoja Eestist (ehitustarvikud). Kõigil on pikaajaline vastava valdkonna kogemus. Koolitusreisil osalejad on andud reisi kohta väga positiivset tagasisidet. Eriti meeldis praktiliste lahenduste näitlikustamine ning võimalike vigade tutvustus. Kuna tegemist on küll mitmekesise kasutusalaga toodetega, kuid siiski spetsiifilise ehitusvaldkonnaga, taotleme koolitusreisil osalejatelt oma teadmiste edasiandmist nii oma ettevõtetes kui klientide ja tellijatega suheldes.
 
Õppereisi ajal külastati SFS Intec kontserni, mis on rahvusvaheliselt tunnustatud kinnitustarvikute tootja ning juhtiv tootearendaja. Kohtuti erinevate spetsialistidega, milles nähti suurt abi koostööprojektide  arendamise osas.
 
Šveitsi külastanud Eesti esindusse kuulusid järgmiste ettevõtete esindajad: AS Ruukki Products (teraskonstruktsioonid), Inmarx Partners OÜ (katusetööd ja katusmaterjalid), Agorek OÜ (katusetööd), Maleko AS (katusetööd ja katusematerjalid), Nordecon AS (ehitustööd).
 
Õppereisi läbiviimist toetas Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse Teadmiste ja oskuste arendamise programm 5340 euroga.

Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liit (asutatud 1993. a) on ehitusmaterjalide tootmise ja müügiga tegelevate ettevõtjate ühendus, kuhu kuulub 59 ettevõtet. Liidu liikmete ehitusmaterjalide realiseerimise netokäive oli 2010. a. 350 miljonit eurot.
  

Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liidu ettevõtted ehitusnäitusel

06.04.2011
     
6.-9. aprillini toimub Eesti Näituste messipaviljonis mess Eesti Ehitab 2011. Nagu viimasel ajal tavaks saanud, avasid ehitusmessi majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts ning Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liidu esindaja - EETL juhatuse esimees Viktor Valkiainen.

Tavapäraselt on messil oma väljapanekuga väljas ka Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liitu kuuluvad ettevõtted, seekord näiteks AS Aeroc, AS Ikodor, Krimelte-Tempsi OÜ, AS Lasita Aken, AS Malmerk Fassaadid, OÜ Monier, AS Paroc, AS Pipelife Eesti, AS Rake, AS Saint-Gobain Ehitustooted, AS Uninaks, OÜ Väo Paas, AS Viking Window, AS Esco/Weckman, AS Wienerberger.  

Käesolev mess on järjekorras 15.


Foto: Äripäev
Fotol paremalt: Juhan Parts (majandus- ja kommunikatsiooniminister), Viktor Valkiainen (Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liidu juhatuse esimees), Ingrid Pihela (AS-i Eesti Näitused tegevjuht)
 

Põhjamaade ehitusobjektide andmebaas

06.04.2011
    
Ehitus- ja kinnisvara-ala liitude keskuses tuvustasid Rein Malm Rootsist ja Tambet Made Eestist Põhjamaade ehitusobjektide andmebaasi Byggfakta. Andmebaas kogub andmeid kavandatavate ehitiste kohta Rootsis, Norras, Soomes ja Taanis. www.byggfakta.se.

Rein Malm keskendus eelkõige Rootsi ja Norra suunale, leides, et Soome suund on eestlastele piisavalt tuttav ning Rootsi ja Norra ehitusmahtude kasvud lubavad seal tööd leida ka väljastpoolt asukohariike pärit ehitajatel ja ehitusmaterjalitootjatel. Muu hulgas peab arvestama, et positiivsest majanduskasvust tulenevalt loodavad Skandinaaviamaades tööd leida paljud naaberriikide ehitajad - näiteks Lõuna-Rootsis on palju ehitajaid Poolast. Byggfakta kasutamine on suhteliselt kallis, sellepärast tegid esinejad ettepaneku leida võimalus andmebaasi ühiseks kasutamiseks mitme firma poolt. Seeläbi oleks võimalik andmebaasi kasutajatel kulusid kokku hoida.

Rein Malm kutsus üles pöörama suuremat tähelepanu oma toodete juurde pakutavatele lisaväärtustele. Näiteks suudavad tema arvates suured Rootsi aknatootjad suure tootmismahu juures viia toote ühiku hinna suhteliselt odavaks, seega peaks meie akende konkurentsivõime suurendamiseks olema võimalik pakkuda akna juurde veel mingit lisaväärtust. Seda eeldusel, et Rootsis kehtivad tavapärased nõuded on täidetud.



Fotod: Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liit

Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liidu ja panga Swedbank seminar

29.03.2011
   
Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liit ja pank Swedbank korraldasid 29. märtsil 2011 ühise seminari. Panga ruumides toimunud seminaril analüüsiiti eelmise aasta tulemusi ning heideti pilk tänavuse aasta võimalikele arengustsenaariumidele.

Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liit on toonud välja 2010. aasta siseturu negatiivsed tulemused ja leiab, et siseturu tulemused jäävad teatud tooterühmade osas endiselt tagasihoidlikuks. Samas oodatakse avaliku sektori rahastusest ning CO₂ kvootide müügist tingituna, et ehitustööd võiksid 2011. aastal kasvada jooksvates hindades umbes 15%. Toodete osas toetab see soojustusmaterjalide, avatäidete ning fassaaditoodete kasvu. Jätkuvalt nähakse ekspordimahtude kasvu.
Pank Swedbank ei ole 2011. aasta ehitusmahu prognoosimisel nii tõtakas. Leitakse, et ehkki ehitusmahud võiksid jooksvalt kasvada umbes 5%, jääb ehituse reaalkasv siiski 0% lähedusse. Eeldatakse, et senigi suur avaliku sektori osatähtsus ehitusinvesteeringutes kasvab veelgi.

Ühist seminari vääristas Tõnu Mauring Tartu ülikooli tehnikainstituudi energiatõhusa ehituse tuumiklaborist, kõneldes energiasäästu kasvavast tähtsusest uute hoonete rajamisel ja vanade renoveerimisel.


Foto: Eesi Ehitusmaterjalide Tootjate Liit

Terasehitust käsitlev koolitus Ehita teraselt Tallinnas, Tartus ja Narvas

Pressiteade
 25.02.2011
  
2011. aasta jaanuari- ja veebruarikuus toimusid terasehitust käsitlevad koolitused Ehita teraselt Tallinnas, Tartus ja Narvas. 19. jaanuaril toimus koolitus Tallinnas Olümpia hotelli konverentsikeskuses, 02. veebruaril Narva Kutseõppekeskuses ja 16. veebruaril Tartus Dorpati konverentsikeskuses. Kuna terasest ja metallist ehitustooteid ning nendest valmistatud ehitisi puudutab palju muudatusi seoses Eesti ja Euroopa seadusandlusega, samuti on ilmunud uued tehnilised dokumendid ja koos nendega uued tehnilised nõuded, soovisime koostöös tootjate, ehitajate, projekteerijate ja arhitektidega saada uut teavet. Ühtlasi parendada kontakte erinevate ehitusala poolte vahel ning saada arhitektidelt ja ehitajatelt tagasisidet metallist ehitustoodete kasutamise suhtes. Koolitus põhines eelnevalt erinevates huvigruppides läbi viidud küsitluste tulemil.
 
Käsitleti järgmisi teemasid:

• riiklik ehitus- ja turujärelevalve;
• standardid ehitusvaldkonnas ja CE-märgistus,
• ehitusmaterjalid ja kindlustusteenus;
• kinnitustarvikute kasutamine;
• õhukesest lehtterasest ehitustoodete kvaliteedinõuded;
• ehitusvaldkonna õigusloome Eestis.

Tallinna koolitusel osales 164 ehitusala spetsialisti, Narva koolitusel oli 63 ja Tartu koolitusel 122 osalejat. Osalejatelt saadud tagasiside tõi välja, et 100%  osalejatest osaleks samalaadsel koolitusel veel kord. See annab tunnistust selliste koolituste jätkuvast vajalikkusest. Osalejad jäid rahule nii lektorite esitluste kui ka korraldusega.
 
Koolituse läbiviimist toetas Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse Teadmiste ja oskuste arendamise programm 7216 euroga.
  
Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liit (asutatud 1993. a) on ehitusmaterjalide tootmise ja müügiga tegelevate ettevõtjate ühendus, kuhu kuulub 59 ettevõtet. Liidu liikmete ehitusmaterjalide realiseerimise netokäive oli 2010. a. 350 miljonit eurot.
  

Ehitusala ettevõtjad Austrias ekspordivõimalusi otsimas 

Pressiteade
15.07.2010
 
30. juunist kuni 03. juulini 2010 külastas Eesti ehitusala ettevõtjate delegatsioon erinevaid Austria ettevõtteid ja potentsiaalseid partnereid. Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse toel toimunud õppereisis osalesid üheksa ettevõtte, erialaliitude ning EAS esindajad. Reisi eesmärgiks oli Eesti ehitusettevõtjate ekspordivõimaluste parendamine, keskendudes passiiv- ja energiasäästlike majade sektorile.
 
Alates Hoonete energiatõhususe direktiivi 2002/91/EMÜ rakendamisest 2006. aastal pööratakse kõikjal Euroopas kõrgendatud tähelepanu energia säästmise võimalustele uute hoonete projekteerimisel ja ehitamisel. Energiasäästu sunnivad oluliseks pidama ka mõnetine energiakriis kogu maailmas, energia kallinemine ning samuti see, et üha olulisem on keskkonna säästmine üleliigsetest ja kahjulikest ühenditest. Viimaste üheks oluliseks põhjuseks on hoonete kütmiseks kasutatavate energiakandjate intensiivne kasutamine. Euroopas, s.t ka Eestis mängib veel väga olulist osa see, et hinnanguliselt 2/3 energiakandjatest imporditakse. Eelpool mainitu on oluliseks põhjuseks, miks Euroopa ja Eestis pööratakse tähelepanu madala energiatarbega hoonete ja nn passiivmajade, s.t majade, mille puhul energia kasutamine kütteks on viidud miinimumini, kavandamisele, projekteerimisele ja ehitamisele, aga ka ehitustoodete valmistamisele, millest energiasäästlikke hooneid ehitada. Austria on hoonete energiasäästlikkusega ja passiivmajadega tegelnud juba aastakümneid ja neid võib pidada passiivmaja idee autoriteks. Austria ehitusfüüsikute ja ehitusteadlaste abil on välja töötatud passiivmaja kontseptsioon. Õppereisi eesmärgiks on saada kasulikke kogemusi, teadmisi ning oskusi passiivmajade projekteerimise, ehitamise ja kasutamise kohta – s.t vajalikud teadmised selle jaoks, et eksportida Eestist Austriasse ja muudesse Euroopa riikidesse madala energiatarbega hoonete ja passiivmajade tarbeks vajalikke ehitustooteid, eelkõige aknaid/uksi, soojustusmaterjale ning ehituselemente.
 
„Ülemaailmse finantskriisi tingimustes on hoonete energiasäästlikkusega tegelemine lausa hädavajalik,“ toonitas AS Viking Window juht Ilmar Iva. „Reisi kestel kogesime, kui suurt tähelepanu pöörab energiasäästule Austria riik ja selle kohalikud omavalitsused ning omandasime hulgaliselt uusi teadmisi passiivmajade kavandamise ja ehitamise kohta, ühtlasi saime mitmeid kontakte passiivmajade ehitajatega.“
 
Külastasime passiivmajade ehitusi (eramutest lasteaedadeni), valmis passiivmajasid (kortermajadest messikeskuseni) ning energiasäästlike hoonete toodete ja elementide valmistajaid (puit, betoon, avatäited) Viinis, Lenzis, Welsis ja nende linnade ümbruses. Külastatavaid objekte oli kokku 20, külastuskohtade suur arv lõi meie ettevõtete jaoks suurepärase võimaluse oma eksporditegevuse aktiivsemaks muutmiseks ning ekspordikontaktide nimekirja laiendamisele. Kontaktid Austria erinevate ettevõtetega saadi läbi AS Paroci ning meie erialaliitude, Austria poolselt valmistas objektid ette ning viis läbi esitlused Kärnteni (Carinthia ingl k) ülikooli ehitusfüüsika professor Ernst Heiduk. Õppereisi korraldamist toetas Euroopa Liidu Sotsiaalfond.
 
Austriat külastasid järgmiste ettevõtete esindajad: AS Viking Window (aknad/uksed), AS Glaskek (avatäited), AS Aru Grupp (aknad/uksed, puittooted), AS Tartu Maja Betoontooted (betoonelemendid), AS Tari (ehitusprojekteerimine), OÜ Krimelte (soojustus- ja fassaaditooted), AS Columbia-Kivi (müüritise tooted), AS Wienerberger (müüritise tooted), AS Paroc (soojustusmaterjalid).
 
 
Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liit (asutatud 1993. a) on ehitusmaterjalide tootmise ja müügiga tegelevate ettevõtjate ühendus, kuhu kuulub 59 ettevõtet. Liidu liikmete ehitusmaterjalide realiseerimise netokäive oli 2009. a. 5 miljardit krooni.
 
2000. aastal loodud EAS edendab ettevõtlus- ja regionaalpoliitikat Eestis ning on riikliku ettevõtluse tugisüsteemi üks suuremaid institutsioone, pakkudes ettevõtjatele, teadusasutustele, avalikule ja kolmandale sektorile rahalisi toetusi, nõustamist, koostöövõimalusi ja koolitust.
 

Ehitus- ja kinnisvara-ala liitude keskus

15.04.2010
  
Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liit on kolinud uude asukohta. Alates 2010. a aprillist on meie asukoht:
Pärnu mnt 141, Tallinn, nn Delta Plaza büroohoone, VII korrus.

Uues kohas on üheskoos toimetamas seitse erialaliitu: Eesti Betooniühing, Eesti Ehitusettevõtjate Liit, Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liit, Eesti Elektritööde Ettevõtjate Liit, Eesti Kinnisvara Haldajate ja Hooldajat Liit, Eesti Kinnisvara Hindajate Ühing ning kinnisvara-alase koolitusega tegelv Soome ettevõte Kiinko. Liidud loodavad, et lisaks ühte kohta koondatud teabele ehitus- ja kinnisvarasektori kohta tõuseb nende liikmetele tulu ka erinevate kompetentisede suuremast sünergiast. Parem teabevahetus tähendab rohkem ja mõjusamaid ühiseid algatusi, näiteks koostööd ehitusvaldkonda reguleeriva õigusloome töös.

Delta Plaza asub Pärnu maantee aktiivses äritsoonis, vaid mõneminutilise autosõidu kaugusel kesklinnast, Mustamäest ja lennujaamast.

Ühistel pindadel paiknevad ehitus-ja kinnisvaraliidud koondavad täna kokku üle viiesaja eraisikust ja ettevõttest liikme.

  
 

Ehitusmaterjalide tootjate/tarnijate ja ehitajate õppereis Araabia Ühendemiraatidesse

Pressiteade
11.06.2010

19.-27. märtsini viibisid Eesti ehitusala ettevõtjad õppereisil Araabia Ühendemiraatides. Õppereisi läbiviimist toetas Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus.
 
Õppereisi ajal külastati unikaalseid Dubai ja Abu Dhabi ehitusobjekte, tutvuti arhitektuurselt ja tehniliselt innovaatiliste ja huvitavate hoonetega ning saadi ülevaade kohalikest ehitustavadest ning –võimalustest. Kuna mitmete Dubai ehitusobjektide näol on tegemist maailma tippu kuuluvate ehitistega, on seal kogutud teadmised eriti väärtuslikud. Muu hulgas külastati maailma kõrgeimat hoonet Burj Dubai Towerit, Falcon City arendusrajooni (ideeks luua paljudele erinevatele rahvustele sobiv elu- ja töökeskkond, ülistades sealjuures arhitektuuri), Nakheeli korporatsiooni (1800 töötajaga ehitus- ja kinnisvarakorporatsioon on muuhulgas rajanud kuulsa Palmisaarte arenduse, kuid ka Discovery Gardensi, Dubai Promenaadi jne), ettevõtet Omniyat (kuulus eripäraste arhitektuursete lahenduste hoonete poolest, näiteks i-podi kujuline 24-korruseline viltune maja), unikaalset energiat säästvate lahendustega hoonet O-14 (hoone valgustus põhineb päikeseenergial ning jahutus majas voolaval veel), maailma pikimat täisautomaatset metrookompleksi, kaasaegseid ja traditsioonilisi linnaosasid Abu Dhabis. Ehitusprotsessi jälgimiseks külastati ka mitmeid ehitatavaid objekte, näiteks kontorihoone Iris Bay ning valitushoone Jafza.
 
Koolitusreisil osalejad väärtustasid eriti võimalust tutvuda ühekorraga maailmas unikaalsete ehitiste nii praktilise kui teoreetilise poolega. Nii objektide huvitatust kui koolitajate professionaalsust hinnati väga kõrgete hinnetega. Kõige väärtuslikum oli info linnaplaneerimise ja ehitusvõtete kohta, aga samuti uute materjalide kasutamise, kõrgehitiste ehitustöö organiseerimise, töö planeerimise ning kinnisvaraarenduse eripärade kohta.
 
Araabia Ühendemiraate külastanud Eesti esindusse kuulusid järgmiste ettevõtete esindajad: VMT Ehitus AS (ehituskonstruktsioonide valmistamine ja ehitamine), Oma Ehitaja AS (ehitamine), YIT Ehitus AS (ehitamine), Fund Ehitus OÜ (ehitamine), Inmarx Partners OÜ (teraslehest toodete valmistamine ja ehitamine), Menpluss Eesti OÜ (teraslehest toodete valmistamine ja ehitamine), Oniks Passim OÜ (teraslehest konstruktsioonid), Nordecon Ehitus AS (ehitamine), Ruukki Products AS (teraskonstruktsioonide valmistamine ja projekteerimine).
 
 
Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liit (asut. 1993. a.) on ehitusmaterjalide tootmise ja müügiga tegelevate ettevõtjate ühendus, kuhu kuulub 59 ettevõtet. Liidu liikmete ehitusmaterjalide realiseerimise netokäive oli 2009. a. 5 miljardit krooni.

Ehitusmaterjalide ja -tarvikute alane koolitusreis Šveitsi 

Pressiteade
25.03.2010

11.-14. märtsini viibis Eesti ehitusala ettevõtjate delegatsioon Šveitsis, Haarbruggis. Õppereisi läbiviimist toetas Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus.
 
Õppereisi ajal külastati SFS Intec kontserni, mis on rahvusvaheliselt tunnustatud kinnitustarvikute tootja ning juhtiv tootearendaja. Kohtuti erinevate spetsialistidega, milles nähti suurt abi koostööprojektide  arendamise osas. Osalejad tutvusid uute ning innovaatiliste ehitusmaterjalide ja kinnitustarvikutega, samuti nende kasutamisvõimalustega, saades ülevaate EL direktiividest ja standarditest ehitusmaterjalide kinnitustarvikute kohta.
 
Õppereisi käigus viidi läbi nii teoreetiline kui praktiline koolitus koos asjakohase tootmiskeskuse külastamisega. Kinnitustarvikute teemaliste koolituste läbiviijateks olid rahvusvahelise kogemusega koolitajad: Aki Tillonen Soomest (katusetoodete ja –kinnitite tarvikud), Klaus Porsberg Taanist (klaasi ja fassaadide tarvikud), Walter Seifert Šveitsist (ehitustarvikud) ja Enno Rahuoja Eestist (ehitustarvikud). Kõigil on pikaajaline vastava valdkonna kogemus. Õppereisi aitas ette valmistada Kristo Koger AS-st Ruukki Products. Õppereisi õnnestumisest annavad tunnustust kõigi osalejate väga positiivsed tagasiside ankeedid. Eriti vajalikuks peeti teooria ja praktika tutvustamist käsikäes asjakohase ja sisutiheda koolituse ning ettetulevate vigade ja nende parandamise äranäitamisega. Valdkonna tehnilisel dokumenteerimisel kannab tähtsat rolli nn Euroopa tehniline tunnustus, mida meil tuntakse veel suhteliselt vähe. Väga olulisena tõsteti esile tootjate, ehitajate ja projekteerijate korraga kaasamist, mis võimaldas kummutada ebatõdesid ning kasutada üheskoos teha tahtmise energiat efektiivsemalt. Kuna tegemist oli spetsiifilise valdkonna tutvustamisega, siis on ühtlasi eesmärgiks see, et koolitusreisil osalejad tutvustavad oma teadmisi edasi nii oma ettevõttes kui oma valdkonnas.
 
Šveitsi külastanud Eesti esindusse kuulusid järgmiste ettevõtete esindajad: AS Ruukki Products (teraskonstruktsioonid), Agriland OÜ (teraskonstruktsioonide ehitamine), Projektipea OÜ (projekteerimine), EA Reng AS (projekteerimine), YIT Ehitus AS (ehitamine), Nordecon Ehitus AS (ehitamine), Nordic Houses (tootmine ja ehitamine), Eco Service OÜ (ehitamine), Outokumpu Baltic OÜ (roostevabast terasest konstruktsioonid), Metal Express OÜ (alumiiniumist ja vasest konstruktsioonid).
 
 
Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liit (asut. 1993. a.) on ehitusmaterjalide tootmise ja müügiga tegelevate ettevõtjate ühendus, kuhu kuulub 59 ettevõtet. Liidu liikmete ehitusmaterjalide realiseerimise netokäive oli 2009. a. 5 miljardit krooni.

 

Terastooteid käsitlev koolitus Mõtle teraselt Tallinnas

Pressiteade
11.03.2010

26. novembril 2009. a toimus Tallinnas Olümpia hotelli konverentsikeskuses koolitus Mõtle teraselt. Kuna terasest ja üldisemalt metallist ehitustoodete alal on toimunud viimasel ajal suuri muutusi, soovisime koostöös ehitajate, projekteerijate ja arhitektidega saada uut teavet kodu- ja välismaa spetsialistidelt. Ühtlasi parendada kontakte erinevate ehitusala poolte vahel ning saada arhitektidelt ja ehitajatelt tagasisidet metallist ehitustoodete kasutamise suhtes. Koolitus oli suunatud Tallinna ja Harjumaa ehitusala spetsialistidele.
 
Käsitleti järgmisi teemasid:

• tooraine ja materjali õige valik;
• materjalide kasutamine sõltuvalt hoone sihtotstarbest,
• konstruktiivse lahenduse valik;
• infrastruktuuri rajatised;
• muinsuskaitse küsimused;
• tuleohutuse küsimused.

 Koolitusel osales 78 ehitusala spetsialisti. Osalejatelt kogutud tagasiside lehtedelt ilmnes, et 100% osalejatest osaleks veelkord samalaadsel koolitusel, mis annab selge signaali, et analoogseid koolitused on vajalikud. Osalejad olid rahul nii korralduse kui ka lektorite pädevusega. Koolituse korraldus oli professionaalne ja väga ladus. Arhitektid ja materjalitootjad said teavet värskematest ja ka kavandatavatest seadusemuudatustest.
Kuna arhitekt kasutab tootja materjale, siis lõi koolitus aluse heaks sümbioosiks looja ja tootja vahel. Välislektorite kaasamisel oli oluline osa, esitledes tõekspidamisi maailmast ning andes häid nõuandeid eestlastele. 
 
Koolituse läbiviimist toetas Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse Teadmiste ja oskuste arendamise programm 38750,1 krooniga.
 
 
Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liit (asutatud 1993. a) on ehitusmaterjalide tootmise ja müügiga tegelevate ettevõtjate ühendus, kuhu kuulub 60 ettevõtet. Liidu liikmete ehitusmaterjalide realiseerimise netokäive oli 2009. a 5 miljardit krooni.

 

Eesti Ehitusmaterjalide Tootjat Liit koolitas tootmisjuhte

Pressiteade
16.12.2009

Ettevõtluse Toetamise Sihtasutuse toel käivitus novembris seitsmest moodulist koosnev ehitusmaterjalitootjate tootmisjuhtide koolitusprogramm. Tallinna Tehnikaülikooli Majanduskoolituskeskuse juhitud koolitus viidi läbi 26. novembrist kuni 11. detsembrini.
 
Koolitusprojekti tulemusena värskendati ning uuendati ehitusmaterjalide tootjate teadmisi tootmise juhtimise valdkonnas. Osalejad viidi kurssi uuemate tootmise juhtimise trendide ja suundumustega, mis sobivad rakendamiseks ehitusmaterjalide tootmises. Projekti tulemuseks soovitakse, et ehitusmaterjalide tootjat hakkaksid senisest veel suuremal määral tähelepanu pöörama tootmise efektiivsusele ja tootlikkusele.
Kõik teemad, mille kohta koolitusi läbi viidi, aitavad kaasa tootmissüsteemi efektiivsemaks ning tõhusamaks muutmisele. Koolituse teemad valiti lähtuvalt Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liidu liikmesettevõtete vajadustest ning soovidest. Vajaduste väljaselgitamiseks korraldati suvel tootjate asjakohased eelarutelud. Samuti viidi ehitusmaterjalide tootjate seas iga teema kohta läbi eelnevalt täiendavad konsultatsioonid, eesmärgiga koolitatavad teemad viia vastavusse osalejate tegelike vajadustega. Iga koolitusmooduli lõpus koostasid osalejad lühikese aruande, lähtuvalt õpitud teooriast. Aruande eesmärk on panna osalejad analüüsima õpitud oskuste rakendamise üle oma ettevõttes.
 
Koolitusel käsitleti järgmisi teemasid:

• tööjõu juhtimine ja eestvedamine;
• projektijuhtimine tootmisettevõttes,
• kvaliteedi juhtimine, tagamine ja kontroll;
• materjalimajanduse juhtimine;
• tootmise planeerimine ja kaasaegsete juhtimismeetodite kasutamine;
• infotehnoloogia lahendused tootmisettevõttele;
• jäätmeid puudutav seadusandlus ja töökeskkond.

Koolitusel osalesid järgmised ettevõtted: Mira Ehitusmaterjalide OÜ (kuivsegud), AS Kunda Nordic Tsement (tsement, killustik), OÜ T-Tammer (metalluksed, fassaadid), AS Saajos (metalluksed), AS Rudus (betoon, killustik), AS VMT Betoon (betoon), AS Malmerk Fassaadid (fassaadid), AS Glaskek (avatäited), AS Aeroc (poorbetoontooted), AS Ruukki Products (teraskonstruktsioonid), OÜ Uksekoda (metalluksed). 
  
Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liit (asut. 1993. a.) on ehitusmaterjalide tootmise ja müügiga tegelevate ettevõtjate ühendus, kuhu kuulub 65 ettevõtet. Liidu liikmete ehitusmaterjalide realiseerimise netokäive oli 2008. a. 8,9 miljardit krooni.

Terastooteid käsitlev koolitus Mõtle teraselt Tartus

Pressiteade
10.01.2010

10. detsembril 2009. a toimus Tartus Dorpati konverentsikeskuses koolitus Mõtle teraselt. Kuna terasest ja üldisemalt metallist ehitustoodete alal on toimunud viimasel ajal suuri muutusi, soovisime koostöös ehitajate, projekteerijate ja arhitektidega saada uut teavet kodu- ja välismaa spetsialistidelt. Ühtlasi parendada kontakte erinevate ehitusala poolte vahel ning saada arhitektidelt ja ehitajatelt tagasisidet metallist ehitustoodete kasutamise suhtes. Koolitus oli suunatud Lõuna- ja Kesk-Eesti ehitusala spetsialistidele.
 
Käsitlesime uusi terase- ja metalliala standardeid ning metallist ehitusmaterjalide ja –toodete kasutusvõimalusi ehituses, süvendatult rääkisime roostevaba terase ja vase võimlaustest arhitektuuris. Samuti olid kõne all erinevad teraslahendused teede, sildade ja muude infrastruktuuriobjektide juures. Vastavalt soovidele räägiti põhjalikumalt ka tuleohutusalastest nõuetest metallkonstruktsioonide puhul.
 
Koolitusel osales 41 ehitusala spetsialisti. Osalejatelt kogutud tagasiside lehtedelt ilmnes, et 100% osalejatest osaleks veelkord samalaadsel koolitusel, mis annab selge signaali, et analoogseid koolitused on vajalikud. Osalejad olid rahul nii korralduse kui ka lektorite pädevusega. Koolituse korraldus oli professionaalne ja väga ladus. Arhitektid ja materjalitootjad said teavet värskematest ja ka kavandatavatest seadusemuudatustest.
Kuna arhitekt kasutab tootja materjale, siis lõi koolitus aluse heaks sümbioosiks looja ja tootja vahel. Välislektorite kaasamisel oli oluline osa, esitledes tõekspidamisi maailmast ning andes häid nõuandeid eestlastele. 
 
Koolituse läbiviimist toetas Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse Teadmiste ja oskuste arendamise programm 30 118,5 krooniga.
 
 
Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liit (asutatud 1993. a) on ehitusmaterjalide tootmise ja müügiga tegelevate ettevõtjate ühendus, kuhu kuulub 60 ettevõtet. Liidu liikmete ehitusmaterjalide realiseerimise netokäive oli 2009. a 5 miljardit krooni.

Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liit Peterburis koostöövõimalusi otsimas

Pressiteade
19.03.2009

Täna jõudis Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liidu äridelegatsioon tagasi kolmepäevaselt visiidist Peterburi, kus koostöös Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse, Eesti Vabariigi Peakonsulaadi ja Peterburi Kaubandus-Tööstuskojaga käidi otsimas koostöövõimalusi Eesti ja Peterburi ettevõtjate vahel. Ürituste teravik oli suunatud 17. märtsil toimunud ettevõtete-vahelistele kohtumistele, millele eelnesid ülevaated Eesti ja Peterburi ehitusturust. Ürituste avajaks olid EV Peakonsul Peterburis Kristen Lahtein ja Peterburi Kaubandus-Tööstuskoja asepresident Anton Savoštšev. Peaettekandjateks olid EETL juhatuse esimees Viktor Valkiainen ja Peterburi Linnavalitsuse Ehituskomitee Juriidilise valitsuse Metoodikaosakonna juhataja Igor Šikalov.
 
„Ülemaailmse finantskriisi tingimustes on Eesti ja Vene ettevõtjate koostöö lausa hädavajalik,“ toonitas EETL juhatuse esimees Viktor Valkiainen. „Euroopa Liit on suur avatud turg, kus iga spetsialist võib vabalt valida töökohta. Meie üheks eesmärgiks on neid spetsialiste koolitada ja arendada Eestis - selleks vajame oma tööstust ja selleks vajame oma tööstusele väljundit.“
 
Eesti ehitusmaterjalide tootjate olukord on viimase aasta jooksul muutunud väga raskeks. Eelmise aasta esimese kvartali 10-20% langusest oleme jõudnud selle aasta esimeses kvartalis kohati ehitusmaterjalitööstuse ettevõtete seiskumiseni. Sellises olukorras pole olukorda võimalik parandada ainuüksi ekspordi abil, s.t vajalik on ehitussektori ergutamine riigitellimustega. Samas ei tohi ekspordi olulisust unustada ja selle eesmärgi nimel sai teoks ka ärireis Peterburi. Peterburi Linnavalitsuse Ehituskomitee esindaja sõnul on Peterburis ehitusettevõtete huvi Eesti ehitusmaterjalide vastu täiesti olemas, ka Ehituskomitee ise soovib Eestiga koostööd, peamiselt seoses kavatsustega muuta Vene Föderatsiooni ehitusalast seadusandlust. Meile rõõmustavalt sarnanevad muudatused Eestis toimuvaga – näiteks soovitakse muuta kohustuslikud standardid vabatahtlikeks ning ehitusettevõtete litsentseerimise asemel sisse viia vabatahtlik registreerimine. Peterburi Ehitusettevõtete ja –organisatsioonide Liidu tegevdirektori asetäitja Dmitri Gruzdevi sõnul on nende poolt kavandatav registreerimine siiski veidi erinev meist, s.t sellist registreerimist hakkavad läbi viima nendesarnased organisatsioonid ning muu hulgas peavad nad ühinenud ettevõtetelt koguma kokku teatud minimaalse suurusega rahalised vahendid, millega garanteeritakse ehitusettevõtete võimaliku praagi likvideerimine.
 
Igor Šikalov näeb Eesti firmade võimalusi muu hulgas Peterburi linna poolt finantseeritavate elamuehitusprogrammide realiseerimises. Aastateks 2007-2011 kavandatud kontseptsioon näeb ette korterite ehitamist kokku 3 364 000 m2 ulatuses. Plaanis on asustada inimesi ümber avariilistelt pindadelt ja kommunaalkorteritest, varustada elamispinnaga haridus-, esmaabi- ja sotsiaalabitöötajaid jms. 2008. a ehitati ligikaudu 500 000 m2 kortereid ning 2009. a soovitakse linna vahendite abil ehitada 700 000 m2 elamispinda. Meilt soovib Igor Šikalov omakorda infot Euroopa standardite ja  nõuete kohta.
 
Eesti poolelt vaadatuna on tänasel hetkel vajalik riigi teotus meie valdkonna ettevõtete ekspordivõime tekkimisele ja jätkusuutlikkusele, s.t Eesti riigivõimu esindajate koostöö Peterburi linna ja Leningradi oblasti võimuesindajatega. Oluline on siin näiteks logistiliste probleemide lahendamisele kaasa aitamine, mis muu hulgas tähendaks näiteks infrastruktuuri (maanteed, Narva jõe ületamine) korrastamist ja piiriületuse tingimuste otsustavat normaliseerimist.
 
Peterburi külastanud Eesti esindusse kuulusid järgmiste ettevõtete esindajad: AS maxit Estonia (kuivsegud ja seinamaterjalid), AS Esco (katusematerjalid ja metallkonstruktsioonid), AS Pipelife Eesti (plastiktorud ja lisatarvikud), AS Glaskek (avatäited), AS Saint-Gobain Glass Estonia (ehitusklaas), AS Tartu Maja Betoontooted (betoonelemendid), AS Betoneks (betoonelemendid), AS E-Betoonelement (betoonelemendid), AS Uninaks (kuivsegud), AS Vikolo (betoonelemendid), OÜ Järelpinge Inseneribüroo (järelpingestatud betoonkonstruktsioonid).
 
 
Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liit (asut. 1993. a.) on ehitusmaterjalide tootmise ja müügiga tegelevate ettevõtjate ühendus, kuhu kuulub 65 ettevõtet. Liidu liikmete ehitusmaterjalide realiseerimise netokäive oli 2008. a. 8,9 miljardit krooni.