Riigikohus tunnistas kehtetuks keskkonnatasude määruste muudatused
Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liit
17.12.2013
24. oktoobril 2012. a esitasid Eesti Mäetööstuse Ettevõtete Liit, Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liit, Eesti Turbaliit ja Eesti Keemiatööstuse Liit ühiselt taotluse õiguskantslerile Vabariigi Valitsuse oktoobris vastu võetud määruse nr 83, millega tõsteti maavaravaru kaevandamisõiguse ja vee erikasutusõiguse tasumäärasid, osas põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse alustamiseks. Küsimusele lõpliku lahendi saamiseks pöördus õiguskantsler 6. juunil 2013. a Riigikohtu poole.
Eile tunnistas Riigikohus Vabariigi Valitsuse poolt 2012. a muudetud kaevandamisõiguse tasumäärad ja vee erikasutusõiguse tasumäärad põhiseadusega vastuolus olevateks ning kehtetuteks.
Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liit tänab Riigikohust, õiguskantslerit, advokaadibüroo Sorainen partnerit Allar Jõksi ning kõiki partnereid, kes aitasid kaasa õiglase tulemuse saavutamisele.
Märgime, et antud küsimusega ei tahtnud kaevandajad näidata nagu nad ei tahaks keskkonnakasutuse eest tasuda, vaid seda, et majanduse plaanimisel peab riik oma partneritega arvestama.
Oluline on, et keskkonnatasudest räägitakse õige nimega. Keskkonnaminister on sidunud kaevandamisõiguse tasu suurendamise ülemääraste keskkonnakahjudega ja kaevandamismahtude vähendamise vajadusega. Kuid ehitusmaavarade kaevandmisõiguse tasu suurendamine ei vähenda keskkonnakoormust, sest teede ja hoonete materjalikasutus sõltub eelkõige kasutatavate ehitusmaterjalide tehnilistest parameetritest. Küll võib tasumäärade kasv kaasa tuua ehitusmahtude vähenemise - sellal kui mitmed meie arengukavad räägivad vajadusest suurendada nii teedeehituse kui elamuehituse mahte. Ministeerium ei ole siiani esitanud konkreetseid terviklikku käsitlust võimaldavale analüüsile (keskkond, majandus, sotisaalpoliitika) toetuvaid põhjendusi tasumäärade tõstmiseks ega konkreetseid andmeid ehitusmaavarade kaevandamisest tingitud keskkonnakahju kohta. Sealjuures tuleb märkida, et seaduse kohaselt peavad kaevandajad lisaks keskkonnatasudele niikuinii kompenseerima kogu põhjustatud kahju.
Eesti Mäetööstuse Ettevõtete Liidu initsiatiivil läbi viidud uuringu kohaselt on ehitusmaterjalitööstus ja lubjakivitööstus täna majandustulemusena nullis ning prognoosi kohaselt pole need tõusvate keskkonnatasude mõju tõttu enam konkurentsivõimelised (kantud maksude ja kasumi suhe on miinuses); võrreldes tingliku rahvusvahelise keskmisega (vastavalt PwC uuringule 2010) tuleks keskkonnatasusid tuua oluliselt allapoole (allikas: Eesti kaevandussektori ettevõtete maksukoormuse analüüs. Ernst & Young Baltic AS, 2013).
Keskkonnatasude jätkuv tõus pärsib meie ettevõtete konkurentsivõimet, eelkõige ekspordivõimekust, ei võimalda maksta töötajatele paremat palka, teha vajalikke (keskkonna)investeeringuid jne.
Kaevandamisettevõtted ja liidud on väga huvitatud tihedast ja sisulisest ning mõlema poole huve arvestavast koostööst Keskkonnaministeeriumiga ja loodavad, et Riigikohtu otsus loob võimaluse tervemaks ja ausamaks diskussiooniks uute keskkonnatasude üle perioodiks 2016+.
Riigikohtu otsus vt siit.
Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liit (asutatud 1993. a) on ehitusmaterjalide tootmise ja müügiga tegelevate ettevõtjate ühendus, kuhu kuulub 65 liiget. Liidu liikmete ehitusmaterjalide realiseerimise netokäive oli 2012. a 385 miljonit eurot.