Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liit kohtus Riigikogu Majanduskomisjoniga

Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liit
12.06.2012
       
Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liidu esindajad külastasid 11.06.2012 Riigikogu, kohtudes Riigikogu Majanduskomisjoniga.
Kohtumise eesmärgiks oli anda ülevaade ehitusmaterjalitootjate probleemidest ja vajadustest koos eesmärgistatud arenguvõimalustega. Tootjad vastasid ka Majanduskomisjoni liikmete küsimustele.

Ehitustooteid valmistatakse nii metalli-, puidu-, keemia-, mäe- kui mittemetalsetest materjalidest toodete tööstuses. Ainuüksi viimases on nelja aastaga jäänud vähemaks 2500 töötajat, mis tähendab riigile tulu- ja sotsiaalmaksu näol ligikaudu 16 miljoni euro kaotamist aastas. Sealjuures on tööstuslik tootmine vähenenud 50-75% (sõltuvalt tooterühmast). Teisalt on samal ajal tõstetud märkimisväärselt ehitustoodetega seonduvaid makse ja tasusid (kaevandamisõiguse tasu, elektrihinna tõus suurematele tootjatele, erimärgistatud kütuse kasutusvõimaluse kadumine).
Selliste taustateadmiste juures on oluline, et riigis hoitaks stabiilset ettevõtluskeskkonda mitte üksi üldisel tasemel, vaid ka tööstusharude tasemel.

Probleemidest teemade kaupa.
1. Ehitusmaavarade kasutamine. Praxise Keskkonnakulutuste analüüsi 2012 alusel on Eesti  sisemajanduse kogutoodanguga võrreldes üks Euroopa kõige kõrgema saaste- ja ressursitasude osakaaluga riike (1999-2009), sealjuures teiste riikide osakaal on vähenenud, pidades silmas ettevõtete konkurentsivõimalusi. Reeglina kehtestatakse uus hüppeline maksutõus väga lühikese etteteatamisajaga. See toob kaasa ootamatu hinnatõusu kogu ehitussektoris.
Ettepanek: planeerida kaevandusõiguse tasu ja muud keskkonnatasud ette 10-15 aastaks, sealjuures peab selline kava baseeruma mõjude analüüsil.

2. Elektrienergia hüppeline hinnatõus on juba toimunud suuremate ettevõtete osas ja elektrienergia kogukulu koos ülekandetasude ja maksudega on juba praegu kõrgem kui Skandinaavias. Järgmisel aastal seoses kogu elektrituru avanemisega leiab see aset järgmine hinnatõus kõigi muude ettevõtete puhul.
Ettepanek: Eesti energeetikapoliitikat ellu viies tagada muu hulgas ettevõtetele konkurentsivõimeline elektrienergia hind. Näiteks alandada siseriiklikke tasumäärasid tootmisettevõtetele (kaasa arvatud liitumine); soodustada ettevõtete endapoolset elektrienergia tootmist jms.

3. Taristuobjektide varustamisel eelistada kohalikke ehitusmaterjale. Praktiliselt kõik riigid kasutavad teedehituses kohalikke maavarasid (juhul, kui omavad neid); see tähendab paremat tööhõivet, kõrgemat teadmiste taset, spetsialiseeritust selles vallas, teadusasutuste, sertifitseerijate, laborite toimimist + makse riigile.
Ettepanek: riigipoolne toetus teedeehitusuuringutele kohalike materjalide kasutamise suurendamiseks (Tehnikaülikool, Tehnikakõrgkool); toetada võimalikku täielikku materjalikasutust (paekiviliiv, sõelmed); toetada betoonteede ehitamist kui kohalikel materjalidel baseeruvat kvaliteetse tee ehitamise võimalust kõrge liiklustihedusega teede puhul.

4. Aus konkurents. Tootjad teevad koostööd Maksu- ja Tolliametiga võrdsete konkurentsitingimuste nimel.
Ettepanek: riigipoolne suurem tähelepanu ausa konkurentsi põhimõtete järgimisele ettevõtluses; ebaausate ettevõtjate puhul senisest aktiivsem ärikeelu võimaluse kasutamine.

5. Hea ehitustava. Eestis jälgitakse ehitusprotsessis paljude erinevate riikide nõudeid (Vene, Soome, Rootsi, Saksa, Ühendkuningriigi jne). Lihtsustades võib öelda, et puudub selgus, kuidas õigesti ehitada.
Ettepanek: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ja Tallinna Tehnikaülikooli koostöös sisustada Eesti hea ehitustava süsteemsete tehniliste juhenditega. Ka liidud saaksid siin appi tulla, kuid see eeldab ka riigivalitsejate poolset tuge selleks tegevuseks.

6. Uute hoonete ehitusmaht jääb mitu korda alla vajaduspõhisele ehitusmahule. Sellele järeldusele viib ka Elamumajanduse arengukavas 2008-2013 esitatu („arenenud majandusega heaoluriikides peetakse elamufondi taastuvvajaduseks 4 % aastas“).
Ettepanek: Kiitust väärivad Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi meetmed olemasoleva elamufondi muutmiseks energiasäästlikumaks; selle kõrval vajame riikliku poliitikat ka uute hoonete ehitamise aktiivsemaks muutmiseks.
 
Riigikogu poolt osalesid kohtumisel kõik Riigikogu Majanduskomisjoni liikmed ja komisjoni ametnikud, Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liidu poolt juhatuse esimees Meelis Einstein, juhatuse liikmed Veljo Haube, Vaido Leosk, Toomas Vainola ja tegevdirektor Enno Rebane.