Standardid
 
Standardimine on ehitustoodete valdkonnas olulisem kui teistes valdkondades.

Esiteks. Kuigi Euroopas loetakse standardimist vabatahtlikuks valdkonnaks, siis ehitustoodete valdkonnas on standardite järgimine sisuliselt kohustuslik. Tõsi küll, kõikide ehitustoodete puhul ei saa standardikohasust nõuda, sest kõigile toodetele ei ole lihtsalt veel Euroopa standardeid koostatud ning teatud, peamiselt uudsete või komplekssete toodete puhul kasutatakse Euroopa tehnilist tunnustust. Kuid lihtsustatult võib öelda, et ehitustoode peab vastama Euroopa standardile alates kuupäevast, millisest alates on asjakohane standard kohustuslik.

Teiseks. Standardite koostamine on pikk ja ressursikulukas. Eesti oma standardite koostamine võiks kõne alla tulla ainult mõnede toodete puhul, kõiki vajalikke ehitustooteid me katta ei suudaks. Seetõttu on oluliselt lihtsam kasutusele võtta Euroopa standardid, pealegi on Euroopa standardile vastavus alus ekspordivõimaluste loomiseks üle kogu Euroopa Vabamajanduspiirkonna.

Kokku koostatakse Euroopa Liidus kuni 500 ehitustoodete harmoneeritud tootestandardit, neile lisandub hinnanguliselt 1500 katse-, liigitus- ja muud standardit. Tootestandardid on kõige olulisemad sellepärast, et nende kaudu tagatakse ühe Euroopa Liidu põhiõiguse - kaupade vaba liikumise - toimimine. Eraldi komplekti moodustavad eurokoodeksid ehk projekteerimisstandardid. Ehitamist loetakse nii-öelda iga riigi siseasjaks ja seda peab reguleerima iga riik ise.